Baaris, ma mäletan, olid mingid türklased või, mis iganes asjad.

Ma mõtlen taas alkoholist. No pekki, ei jaksa ja ei taha sellest unistada. Mis mul viga on? Alkohol peaks reaalselt olema seadusega keelatud. See on räme mürk. Sellega tehakse nii palju lollusi. Ma hetkel reaalselt unistan kuidas, kui Tallinna lähen, hiilin kusagile baari ja hakkan lihtsalt shotte sisse kummutama. What’s up with that?

Sellega tuleb meelde nii palju kordi, mil sai käidud Nimeta baaris, kuna sinna baari sain ma ka alaealisena alati sisse. Alustasin seal käimist, kui olin umbes neliteist või viisteist. Ühel korral olime sõbranna juures korteripeol. Korralikult purjus juba kõik. Sõbranna magas tagatoas oma kutiga, mina magasin elutoas mingi kutiga, kolmas sõbranna tuli ka meie juurde, suudlesime seal juba kolmekesi, aga kuna tal oli igav, soovis ta linna minna. Mis seal ikka, ma tahtsin ka linna minna, kuna see seks polnud suurem asi ja iga kord, kui ma selle kuti kaela suudlesin, tuli kibe maitse suhu. Ei tea, kas asi oli tema lõhnaõlis või milleski muus.

Olime täis nagu ma ei tea, mis asjad. Raha polnud ega midagi, aga linna poole me tatsuma hakkasime. Keset Mustamäge hääletasime mingi auto või takso peale ja vanalinnas me olimegi. Mõlemad sõbrannaga olime täiesti locod, kui purjus olime. Jõudsime omadega Nimetasse. Mäletan, kuidas autojuht meile tee peale veel suitsu kaasa andis. Kuna korteripeol olin juba nii purjus, siis selga sai mul ainult sõbranna väga väga avara dekolteega helesinine pluus. Minu seljas nägi see välja nagu kleit. Jalga panin ma sõbranna tikk-kontsad ja sellise hoora välimusega ma viieteist aastasena baari sattusin.

Baaris, ma mäletan, olid mingid türklased või, mis iganes asjad. Hüppasime kohe tantsulavale nendega hõõruma. Mingil hetkel hakkas mul väga väga ebamugav ja tahtsin koju minna. Purjus nagu ma olin, hakkasin ma kontsades Mustamäe poole tagasi tatsuma. Tee pealt võttis mind aga peale mingi vanem mees oma autoga. Nüüd hakkas mul juba hirmus, kuna ta võttis mul käest kinni ja suudles seda terve tee. Ma arvan, et ta arvas, et ma olen päriselt lits. Ei imesta, arvestades, mis mul seljas oli. Koolis aga oli sõbranna just rääkinud, et kui ta kunagi peaks ära kaduma, siis ta ema, kes on politsei, tuleks teda kopteriga otsima. See lugu tuli mulle seal autos olles meelde ja rääkisin seda tollele mehele, et: „Issand, kus ma olen omadega, varsti hakkab ema juba kopteriga mind otsima, kuna ta on nii ülemuretsev ja töötab mul ju politseis!”

Pekki, jumal tänatud, et mu purjus aju tuli sellise loo peale ja see mees viiski mind mu sõbranna juurde tagasi. Ta küsis minult veel numbri ja ma andsin selle talle. Ühtegi kõne õnneks tulevikus ei tulnud ja rohkem ta mind õnneks ka ei puudutanud.

Tule taevas appi, viieteist aastane Linda. Tule taevas appi, praegune Linda, et sa soovid niimoodi baari laaberdama minna. Tegelikult ma ju ei soovi. See on see kurdaima sõltuvus, mis minu sees rääkida soovib. See on see tunne, et käigu kõik persse ja ma lähen nüüd lolliks. Õnneks olen ma targem ja ma ei plaani lolliks minna, kuna ma olen täiskasvanu ja mulle meeldib mu elu. Tegelikult ma ei soovi seda õnne saboteerida, mis mu elus on. See on nii jabur, et leian ennast selliste mõtetega diivanilt. Mul on nii kuradima palju kohustusi, mida ma tunnen, et kannan üksinda enda õlul. Ma mõistan ennast – miks mul nii rumalad mõtted peas on, kuid ma ka tean, et kui ma reaalselt sellise lollusega hakkama saaksin, ei oleks ma absoluutselt õnnelik.

Meil kõigil on meie pahed ja tumedad mõtted peas. Nendest lihtsalt tuleb üle olla ning keskenduda heale ja positiivsele, kuna ma olen nii nii õnnelik ja ma nii naudin oma elu praegu. Samal ajal on olemas tavaline elu, stress ja pinged ka, mis on normaalne. Tuleb lihtsalt keskenduda sellele ilusamale poolele.

4 mõtet “Baaris, ma mäletan, olid mingid türklased või, mis iganes asjad.” kohta

  1. Tean mida tunned. Olin omal ajal ka täielik party up naine, iga nv vanalinna pidu, pidu, pidu. Ja ei puudunud ka rohketes klaasides alkoholi, nikotiini ja olgem ausad..ka mehi, kellega ma küll seksini välja ei läinud, aga vahel juhtus ka seda.
    Praegu olen samuti elus kannapöörde teinud ja olen õnnelikum kui varem, aga ikka vahel natuke igataen seda aega taga. Aga kui sellele rohkem mõtlema hakkan, siis ega tegelikult seal midagi ilusat ei olnud. Jah, need mõned tunnid lõbusat olekut, aga see asendus järgmine päev pohmelli ja väga suurte süümekatega.
    Parem on teha praegu ilusaid mälestusi. Tervislike ja ilma süümekateta lõbustusi.
    Jõudu ja jaksu sulle!

  2. Muuga enam plusse ei saa, kui kepijuttudega! Kus nüüd see kallis laps ja veel kallim pagulasest “mees”…
    Kaks mudahoora heietamas ja kari samasuguseid plaksutamas…

    1. Issand, kui kole kommentaar 😀 Võta nüüd rahulikult ja loe, siis jutte kusagilt mujalt. 😊 Head Vabariigi aastapäeva sullegi 😉

Leave a Reply