Samuti olen ma see idioot, kellel on kogemus SMS laenudega

Kunagi ma imetlesin inimesi, kellel oli palju raha ja luksusi. Täna ma imetlen inimesi, kes on leidnud sisemise rahu ning kellel on olemas enesearmastus. See on üllatav, kuidas mind absoluutselt raha ei huvita. Kõik, mis ma teen, on enese arendamiseks. Soovin inimesena kasvada ja areneda ja elada hetkes. Nautida elu kohe ja praegu.

Raha tekitab  otseloomulikult stressi. Paraku on ilma selleta pea võimatu elada. Arveid tuleb maksta, toitu tuleb osta. Kuid ma ei ole enam obsessed rahast ja sellest, mida ma endale lubada ei saa. Ma ei tee enam metsikult ületunde, et lihtsalt rohkem palka saada. Milleks? See kulus mul nagunii rumaluste peale. Õnnelikumaks ei teinud see mind absoluutselt. Samuti olen ma see idioot, kellel on kogemus SMS laenudega. Raha polnud mitte kunagi piisavalt. Mul oli alati vaja rohkem, kui mul oli. Mul oli alati vaja omale mõttetult palju asju osta, kuna ma arvasin, et asjad teevad mind õnnelikuks.

Nagu olen korduvalt öelnud, ma suudan kõigest sõltuvusse jääda. Samuti on mul probleem shoppamisega. Kui ma hakkan poes ringi käima ja asju ostma, käib mul samamoodi klikk, kus enam ei mõtle selgelt, mis mul reaalselt vaja on. Ma ostan, kuni raha on otsas. Tuleb peale eufooria ja ajutine metsik õnnetunne. Mäletan nii hästi, kuidas olid viimased kuuskümmend eurot kontol ja teadsin, et sellega kuu lõpuni niikuinii toime ei tule. Selle asemel, et sente lugeda, läksin ja kulutasin hoopis kõik ära uutele riietele või meigile. SMS laene võtsin, kui raha polnud, et süüa osta. Kuid miks polnud, oli sellepärast, et kulutasin olemas olevat raha täiesti idiootselt.

Mida rohkem ma palka sain, seda rohkem ma kulutasin. Küll oli vaja uut aiamööblit, küll oli vaja lapsele uhket ratast, küll oli vaja kappi, mis enam kinni ei lähe, veel rohkem riideid osta. Mitte kunagi ei lahkunud ma poest vaid ühe asjaga. Olen korduvalt ostnud aksessuaare ja riideid, mida olen heal juhul korra kandnud ja edasi need lihtsalt kellelegi edasi andnud.

Asjad ei tee meid õnnelikuks. Muidugi võib omale asju osta ja ilusaid asju lubada, kuid seda peab tegema mõistlikult ja siis, kui selleks reaalselt on ressursse. Hetkel, kui ma endale asju lubada ei saa, ei tee see mind kurvaks. Mulle on oluline, et mu lapsel oleks kõik olemas. Toit oleks laual ja riided seljas. Kõike seda on piisavalt ja nüüd, kus ma ei keskendu ja ei paanitse raha pärast, tuleb see ka loomulikult, kuna ma näen igapäevaselt vaeva parema tuleviku nimel.

Ma olen rõõmsalt üllatunud, et mu blogi toob samuti juba raha sisse. Iga päevaga järjest rohkem, mis minu jaoks tähendab lihtsalt seda, et jõuan järjest rohkem inimesteni, kellele saan abiks olla. Mind teeb rõõmsaks just see pool. Tööl sain samuti palgakõrgendust ja idee poolest ka ametikõrgendust. Kas ma selle võimaluse ka vastu võtan, ma veel ei tea. Kuid näen seda samuti, kui arenemise võimalust. Ma janunen arenemise ja uute kogemuste järgi. Rahaliselt halb seis on mulle õpetanud seda hoopis teisiti hindama ja selle eest olen ma tänulik.

Raha ei ole siin maailmas kõige olulisem asi. Armastus on. Õnn on. Tuleb küsida endalt, mis teeb sind õnnelikuks? Kui sul on piisavalt raha, et endale kõike seda lubada, mida sooviksid osta asjade kujul? Kui see kõik sul käes on, kas oled õnnelik? Ma arvan, et siis sa lihtsalt leiad järgmised asjad, mida nii väga omale soovid. Asjad ei tee meid õnnelikuks.

 

Leave a Reply