See on kõigest halb päev, mitte halb elu

Ma olen kurb praegu. Taas on eriti rasked ajad, kuid see pole midagi uut. Kindlasti annab juurde see pime aeg, mis meil on. Iga aastane pimeperiood on minu jaoks kõige keerulisem, jaanuar veel eriti. Nimelt on minul jaanuaris sünnipäev ning seni olen alati pidanud selles päevas pettuma. See aasta proovin sellest päevast mitte välja teha. Veebruaris tavaliselt taastun jaanuari kurbusest ning kevadel tärkan taas õide.

Elu ei ole alati ihihi ja hahaha. Ma olen hetkel lausa väga kurb ning sooviks nutta. See ei tähenda, et mulle ei meeldiks mu elu. Ma olen metsikult õnnetu ning mul on metsikult raske praegu, kuid see ei tähenda, et ma poleks positiivne. Õpi vihma käes tantsima nagu nad ütlevad… See on okei, kui sa oled kurb. See on okei, kui sa oled õnnetu. Me peamegi neid emotsioone tundma, et saaksime ka õnnelikud olla. Me ei peagi kogu aeg naeratama ning rõõmsad olema. See on täiesti okei, kui sul on keeruline. Karmid ajad ei jää kestma, aga karmid inimesed jäävad.

Ma ütlen välja, et mul on raske ja ma ei tea, mis saab homme ning kuidas mu probleemid lahenevad. Praegu on käes lihtsalt üks keeruline periood. See on elu, käibki ülesse ja alla, kuid läheb alati taas ülesse. Tänu sellele teadmisele ei lase enda pead norgu. Ma tunnen enda emotsioonid lõpuni, kuna muudmoodi nad üle ei lähe. Kui sa teed vaid nägu, et kõik on hästi ei tähenda, et tegelikult ka on. Ära valeta endale. See on okei, kui kõik pole okei. Ilma kurbuseta poleks ka õnne.

Sa ei kujuta ette, kui väga ma sooviks, et keegi mind praegu kallistaks. Ka kõige tugevamal naisel on vahest vaja, et keegi tema kätt hoiaks. Vana Linda läheks praegu tinderisse või baari meest otsima. Teeks mida iganes, et tunda korraks seda tuge ning hoidmist. See Linda praegu on palju targem ja teab, et isegi kui tunne on selline, et seda tahaks, siis tegelikult ma seda ei soovi. See on ajutine haava lakkumine, vaid hetkeline valu leevendus. Homme tunneksin ennast vaid hullemini.

Seega ma lasen endal nutta need paar pisarat. Ma võtan täna endale padja kaissu ning hingan. Ma hingan sügavalt sisse ja välja. Ma lähen jalutama ning ma lihtsalt olen. See on nii okei, kui on raske ning kurbus tuleb peale. See on elu, kuid see kurbus ja valu läheb mööda nagu ta on alati läinud. Elu on tegelikult nii ilus ning meil on nii palju võimalusi. Ma ei tea, mis saab homme. Ma ei tea, millal mu mured lahenevad. Kuid hoian enda pea püsti ning olen valmis võitluseks. Ma olen nüüd targem, kui olin varem ning ei otsi ajutist leevendust mõnuainetest ega seksist. Ma toetun endale ning ma saan hakkama. Samamoodi saad ka sina hakkama! Hingame koos ning oleme üle sellest pasast. See on kõigest halb päev, mitte halb elu!

4 mõtet “See on kõigest halb päev, mitte halb elu” kohta

  1. Väga äge blogi! Aitäh Sulle! Olen ise samas seisus (deprekas ja alaväärsustunne) ja aastatepikkune teraapia ei aita niivõrd, kui see blogi, sest see on eluline. Siin saan lugeda uuesti ja uuesti…ja tuletada endale meelde, et ma ei ole sündinud siia ilma, et olla “peksukott” jms. Teed tänuväärset tööd ja ära pane palun tähele kriitikat, nad ei saa lihtsalt aru….

  2. Tubli Linda, nii ongi! See on suur kingitus ja väärtus üldse “aru saada”, “võtit leida”, “olla teadlik”, “olla õnnistatud”- nimetagem seda kuidas tahame. Me kõik olemegi erilised, jumalikud olendid, elaame kõik oma elu, kogeme nii kurbust kui õnne, see ongi elu, kõik möödub, vahel ongi hea lihtsalt tasakesti olla, jalutada, olla hetkes, siis tulebki lahendus. Mõnel möödub elu nii, et ta ei kogegi jumalikku puudutust, seda valgust ja arusaama, aga kunagi teises elus vb kogeb, kõigil oma tee käia, oma tükkid ära õppida 🙂 elu on ilus ja imeline tegelikult!

Leave a Reply