„Harjuta pausi“

Ära mõista kedagi hukka peatüki pealt, kuhu sa just astusid. Kui sa ei mõista midagi, siis kuula ja vaata. Täiesti võimalik, et saad ka sina aru, kui oled nõus oma silmad avama. See on nii tavaline kohe hukka mõista. Isegi olen seda teinud, kes meist poleks. Minu soovitus: „Harjuta pausi“ . Tee paus enne, kui sa kedagi hukka mõistad. Tee paus enne, kui sa eeldad midagi. Tee paus enne, kui sa kahtlustad kedagi. Tee paus, mil iganes sa soovid negatiivselt reageerida. Niimoodi on võimalik ära hoida sõnu või tegu, mida hiljem kahetseksid. See on kindlasti asi, mida mina proovin rakendada enda elus. Vahest jääb see paus tegemata ning reageerin järsult, rumalalt. „Harjuta pausi“ aitab alati. Põhimõtteliselt lihtsalt hinga, enne kui sa teed järgmise sammu. Kui ma haiglas olin, siis arst seletas mulle samuti: inimene – impulsiivne inimene – Sina.  Seega olen seda “Harjuta pausi” kasutanud palju.

Minuni jõudis esimene negatiivne tagasiside. Otseloomulikult ma olin sellega arvestanud. Teema, millest räägin pole populaarne teema. Lihtsalt, et sa teaks, ma ei kirjuta seda blogi puhtalt rääkimise pärast. Ma kirjutan seda selleks, et minu minevik saaks olla kasulik teistele. See ei ole lihtne ning kohe kindlasti ma ei tee seda hetke emotsioonil. Jah, ma võiksin võtta vastu töö teenindusjuhina ja taas elada oma elu vanaviisi, nagu normaalne inimene. Õnneks ma pole „normaalne“ ja ma ei tee seda. „I’m not weird, I’m limited edition“ See siin on hetkel ehtne näide mugavustsoonist välja astumisest. Kas ma mõtlen ka enda lapse peale? Jah, mõtlen. Otseloomulikult mõtlen. Kogu mu muutus ju ongi tema jaoks. Ma näen seda maailma natukene teistmoodi ja samuti näeb ka tema seda teistmoodi, mis on fantastiline. Asju saab vaadata igatpidi, mina näen seda niimoodi.. Ma saan olla oma tütrele kui ka teistele noortele naistele inspiratisoniks. Ma olen aus oma tütrega, mis annab meile väga lähedase ema-tütre suhte. Mu blogi saadab edu ja see tagab meile parema tuleviku. Kui ei saada, siis vähemalt ma olen teinud midagi. Ma olen riskinud. Negatiivne suhtumine ei too sulle positiivset elu. Ma tunnen, et ma pean sulle oma lugu jagama, kuna saan sellega teisi aidata. Mulle on antud minu avameelsus, saan rääkida asjadest, mis nii paljudele on tabuteema. Me võime enda pea liiva alla peita ning teha nägu, et me ei tee elus vigu, aga me teeme. See, et mina nendest räägin avalikult, ei tee sind minust paremaks. Ma olen siin, et näidata sulle, kes sa isegi mitte ei tunnista oma probleeme, et on ka teisi, kes on olnud samas olukorras. Kes on teinud väga palju rumalusi. Oma lapse nimel, enda nimel olen pea püsti tõstnud ning teinud kanna pöörde. Seega ma olen arvetsanud, et seda negatiivset tuleb veel. Samuti tuleb ka positiivset ja tegelikult positiivset ongi rohkem, nii palju lihtsam on meil näha negatiivset. Ma oman julgust, et olla see, kes ma olen. Mu tütar armastab mind, mina armastan teda. Meil on väga ilus ja õnnelik elu praegu ja läheb muudkui paremaks, seega ära muretse. Mu suhkrukringlil on kõik hästi, muud moodi ma ei lubakski.

Muidu ei oleks sellest teemast väljagi teinud, aga kuna mängu toodi küsimus „Kas ta oma lapse peale üldse ei mõtle?“, siis impulsiivne Linda kirjutas eile viis lehekülge, mis sul viga on, vastuseks. Sain selle endast välja ning hingasin. Kõigil on õigus enda arvamusele aga kuna ma näen ning tunnen enda elu paremini, siis kasutan enda häält ning usaldan ennast. Ma ei ole siin, et kedagi maha teha. Ma lihtsalt jagan sulle oma kogemust ning mis ma sellest kõigest õppinud olen. Tegelikult on väga hea meel, et inimesed arutavad. Järelikult inimesi huvitab ning mu lugu jõuab üha rohkem nendeni, kellel seda on kuulda vaja. Ma olen kirjutanud blogi vaid 9-päeva ja vaatamisi on ligi 3000, ei kurda. Ma olen tänulik, kus ma olen praegu. Põnevil, kuhu ma edasi lähen.

 

Leave a Reply