Kui mitte praegu, siis millal?

Mu õde küsis mu käest: „Kui sa neid teemasid jälle läbi töötad, kas need ei tekita sulle probleeme?“ Jah, ma olen emotsionaalsem ning tundlikum küll. Kuid vaadata tagasi ning läbi mõelda oma teod on oluline. Mitte ainult edasi joosta ja teha nägu nagu midagi poleks olnudki. Ma tean, et see kõik on minevik ja minevikku ei saa muuta. See on seljataga ja ma ei defineeri ennast selle järgi. Praegu on praegu ja see, kes ma olen praegu on üks väga tore tegelane. Pidevas arengus ning muutuses. On ainult kaks päeva, millega sa ei saa midagi peale hakata. Päev, mis oli eile ja päev, mis tuleb homme. Seega tänane päev on õige päev, mil armastada, uskuda ning elada. Elada tuleb siiski hetkes, mitte minevikus ega tulevikus. Ma olen see, kes ma olen. Natukene teistsugune, kohati liiga avameelne, aga see olen mina ja see on põhjusega niimoodi.

Muidugi on oma lugu rääkida natukene hirmuäratav. Ma südamest soovin, et kõik minu lollused, millega ma endale nii palju liiga olen teinud olid põhjusega, et ma saaks rääkida sellest neile, kes on sarnases olukorras. Näidata, et kui sa soovid muutuda, siis sa saad seda teha. Neile, kes arvavad, et see on nii jube lahe, kõik need pöörased peod ja seiklused, teile tahan ma lõpuks näidata, et mind võibolla ei olekski siin maailmas tänu nendele tegudele. Seal on nii palju põhjuseid, miks ma tahan teile seda kõike jagada ning ma juba tunnen, kuidas mu jutt mõjub ja aitab inimesi. Kas see pole mitte tore?

Nii, et ma räägin edasi ja see on alles algus. See aitab mind ka, kui ma teile räägin. See aitab mul mitte tõsta seda klaasi. See tuletab mulle pidevalt meelde, mida ma väärt olen, mida ka sina väärt oled. Elu on pidev võitlus. Ma võitlen samamoodi koguaeg. Mu suhtumine selle kõige juures on, aga  täielikult muutunud. Jah, elu on raske, see on elu. See elu on meile antud ja meie ülesanne on seda elada. Sul on võimalus vinguda ja uputada enda elu sinna klaasi sisse või teha midagi enda eluga, saavutada midagi.

Kas sa teadsid, et kõik on võimalik? Absoluutselt kõik. See on meil peas kinni, et me ei saa hakkama. See on hirm, mis räägib. Meile meeldib elada enda armsas comfort zone-is. Miks? Sest see on turvaline. Mis see turvalisus sulle annab? Elada enda elu pooleldi ärkvel olles? Vinguda, et üks pole hea ja teine pole hea? Olla masenduses, et miks küll mul on selline elu. Miks teistel on parem elu? Mulle tehti liiga ja nüüd on kõik nii halb ja vastik. TEAD, KÄI PERSE! Palju õnne, et sulle haiget tehti! Palju õnne, et tööl on raske. Palju õnne, et sul on igav. TEE MIDAGI SIIS! Muuda enda elu. Kas sa pigem elad enda „turvalist“ elu vingudes või sa võtad ette ühe mega hirmsa ja julge sammu ning näed, kuidas magic hakkab pihta. See ei pea isegi mitte olema suur samm, võib ka olla tillukene, aga tee midagi. Muuda midagi. Asjad ei muutu iseenesest, sa pead ise muutma. Areng on pikk protsess. Sa võidad, sa kaotad, sa nutad, sa kasvad, sa õpid, sa proovid ning sa feilid, aga sa proovid uuesti ja uuesti, kuni sa õpid oma õppetunnid ära ja kuniks sa oled seal, kus sa soovid olla. Kui mitte praegu, siis millal? Kaotajad annavad alla, kui nad kukuvad. Võitjad feilivad, kuni nad õnnestuvad.  Ära anna alla, ära ela igavat elu. Ära lase elu mööda ilma elamata. Sul on antud see üks elu. Kasuta seda!

 

Leave a Reply