Kui sa armastad ennast, vallutad sa maailma

Leia ennast taas üles. Sa ei ole kadunud, sa oled lihtsalt vales kohas. Kõik, mis sinuga juhtub, kasvatab sind. Sa ei pea mitte kellelegi peale enda midagi tõestma, jäta see meelde! Ära ole endaga nii karm. Sa annad endast parima! Ma tean, et mina annan. Ennast piitsudada ei tohi.

Kui ma blogiga alustasin, ei käinud ma tööl ja ma olin just tulnud Prantsusmaalt, kus ma käisin täiesti üksinda. See oli imeline kogemus. Reaalselt võtta paus ja tunda tundeid, emotsioone, mis aastatega olid kuhjunud minu sisse. Kindlasti kõigil meil seda luksust pole, kuid sa küsid, kuidas ma lõpuks leidsin tee enesearmastuseni?

Ma tuhnisin minevikus, ma avasin uksed mille olin enda sees kinni löönud ning ma lasin kogu valu välja. Ma nutsin südamest. Oli aeg, kus keelasin endale pisarad, kuna kui oleksin nad välja lasknud, oleksin ma kokku kukkunud. Ma lasin endal viimaks olla „nõrk“, mis tegelikult on metsik tugevus. Lasta endal tunda, mitte teha nägu nagu oleks kõik hästi. Ma lasin valla kõik selle, mis mu sees toimus, olles ise turvalises kohas.

Ma mõtisklesin omaette ja suur küsimus mu sees oli, mis nüüd edasi saab? Ma lahkusin töölt ning läksin üheks kuuks Prantsusmaale, sest mu elus läks kõik hästi. Ma teadsin, et soovin seda hoida, kuna iga sügis käivitub minus masendus ning iga talv olen ma pimedas augus ja varem ma ei osanud sellega toime tulla ning lihtsalt põgenesin enda elu eest.

Kuid nüüd otsustasin, et ei ma ei lange masendusse ega depressiooni, kuna kontroll on minu enda käes ning ma võtsin ette suured muudatused. Astusin teadmatusse, muutsin oma mustreid. Peamine küsimus minu jaoks oli, kuidas ma saan tagada endale ja oma lapsele parema tuleviku? Kui ma jätkan selles restoranis, siis ma jäängi siia kinni ning jään elulõpuni vaid arveid maksma ning elu raiskama. Ma väärin paremat, mu laps väärib paremat. Mul polnud plaanis alkoholi maha jätta ja isegi mitte muid mustreid muuta. Mul polnud otseselt mitte mingit plaani, kuid kaudselt oli mul suur plaan.

See oli plaan alustada uut peatükki enda elus, kuna võim teha muudatusi on meie enda kätes. Astuda välja enda mugavustsoonist ning teha midagi, mis on hirmus, kuid annab sulle võimaluse millelegi uuele. Otsustasin vooluga kaasa minna. Ma kuulasin ennast ning enda sisetunnet. Mul oli selleks imeline võimalus ning võtsin osa programmist, kus terve nädal ei räägita sõnagi, ei kasutata telefoni ega internetti.

Ma olin täielikus vaikuses. Aeg justkui lendas ja seisis korraga. Ma kuulasin ennast. Ma olin hetkes. Ma tegin ühe väga suure pausi. Ma veetsin aega iseendaga. Asjad, mille taha varem peitu pugesin, kadusid eest ning ma nägin oma minevikku ning mõistsin, kui niimoodi jätkan, mitte midagi ei muutu. Sa ei saa teha samu asju uuesti ja uuesti oodates teistsugust tulemust.

Ma mõistsin, et mul on probleem alkoholiga. Mul on sõltuvus ja mul oli vajadus põgeneda enda elu eest, kuna ma ei uskunud endasse ning ma ei uskunud, et mulle piisab vaid minust endast, et enda elu muuta. Ma avastasin olles vaikuses, et asjad mida ma kardan on vaid ettekäänded endale, miks mu elu selline on. Kõik mu teod ja lollused olid selleks, et joosta elu eest ära. See pole võimalik. Niimoodi jooksed sa elulõpuni ja jäädki peidus olema.

Ootad, et keegi tuleks ja päästaks sind sinu enda käest. Hirmus on teha midagi uut, midagi mida teised ei tee, ega varem proovinud pole. Mis seal ikka, kõigel on esimene kord. Tugevus, tarkus, võim. See kõik on meie endi sees. Ma suudan veel elus korduvalt ebaõnnestuda, kuid just sellest me õpime kõige rohkem. Õpime enda kohta uusi asju, õpime maailma kohta uusi asju. Tuleb tunnetada ning endasse uskuda. Kõige olulisem tarkus on teada, et sa oled just selline nagu sa oled põhjusega. Sa oled unikaalne, sa oled teistsugune, sa oled sina.

Ma viimaks mõistsin, et mulle olid teiste arvamused palju olulisemad, kui minu enda omad. Olles ainult iseendaga kadus see ümber olev arvamuste sumin ära. Mul oli võimalus vaid ennast kuulata ning tunnetada.

Minus tärkas metsik armastus viimaks ka iseenda vastu. Teistest ma olen alati tohutult hoolinud ning soovinud aidata. Kuid kuidas sa saad teisi armastada, kui sa ei armasta iseennast? Tõeliselt sa ei saagi. Absoluutselt kõik algab sinust endast. Kui sa armastad ennast, vallutad sa maailma. Kaob viha, kaob pettumus. Silmad avanevad positiivsusele ning heale.

Ma vaatasin enda sisse ning ma olin aus. Ma andestasin iseendale enda idiootsused ning otsustasin seda jagada ka teistele. Ma võtsin kaasa selle, mille ma avastasin ning nüüd olen siin, et seda sulle jagada ning samal ajal ka ise edasi areneda.

Absoluutselt kõik on võimalik. Piiranguid lood endale vaid sina ise. Unusta ära need vabandused, mis sa omale tood. Lase lahti kõigest negatiivsest. Enamus inimesed, kes loobivad negatiivsust, on selles lihtsalt nii kinni, et muud nad ei näegi. Ole sina valgus, mida pole võimalik kustutada. See maailm vajab headust, soojust ning mõistmist. Mis saab homme? Kes teab? Mul pole ka õrna aimugi, kuid kui sa annad võimu juurde positiivsele, siis kõik liigubki paremuse poole.  See on sinu enda valik kumma sa valid. Mina olen valinud positiivsuse. Vali sina ka!

2 mõtet “Kui sa armastad ennast, vallutad sa maailma” kohta

  1. Alustasin blogi lugemist põnevusega, aga täna satun siia harva, sest teemad kordavad ennast. Igas uues postituses on jutt sinu mineviku meestest, seksist, alkost ja narkost ja sellest kuidas kõik on muutunud. Äkki oleks nüüd aeg rääkida olevikust, mis on täpsemalt muutunud ja mis elu elad sa hetkel. Igavaks läheb kui koguaeg lugeda enesearmastusest ja muutunud elust, aga reaalselt ei saa siit teada milline on see muutunud Linda. On väga tore, et oled elus teinud muutused ja oleks huvitav lugeda vahelduseks ka sinu igapäeva elust, mitte kordusi minevikust 🙂

    1. Loodame, et põnevus tuleb tagasi ja eks ma ka arenen muudkui selle blogiga edasi. Viimasel ajal on küll enamus jutud just olevikust tulnud 🙂 Kuid kirjutan kindlasti veel ka minevikust 🙂

Leave a Reply