Kui sa pole valmis enda mõttemaailma muutma, enda elu muutma, siis sa pole valmis ka tablette sööma, mis „peaksid“ aitama.

Kui meil on raske, soovime, et keegi tuleks ja päästaks meid valu käest. Ma tean, et mina soovisin. Ma arvasin, et ma kannatan seni, kuni tuleb see inimene minu ellu ning võtab kõik valu ära. Niimoodi need asjad kahjuks ei käi. Sul on väga vedanud, kui sinu elus on keegi, kes muudab kõik ilusaks. Kuid tegelikult saad sa ka ise kõik ilusaks ja heaks muuta.

Mu ümber on praegu mitmel kallil inimesel eriti rasked ajad. Kolmed neist söövad antidepressante… Justkui tablett teeks meid maagiliselt korda. Kõigi kõrval pole võimalik kogu aeg olla. Ma leian ennast rääkimast taas ja taas neile sama juttu. Olen andnud nõu, olen pingutanud, kuid nad lihtsalt ei kuula. See teeb mind kurvaks ning ajab mind pehmelt öeldes närvi, räägi nagu seinaga. Mul on terve blogi loodud just selle jaoks, et puudutada inimesi, kellel on rasked ajad. Kas ma teen midagi valesti?

Jah, teen küll. Ma ei saa elada teiste inimeste elu. Ma ei saa päästa neid vigu tegemast, kui nad ei soovi, et neid päästetaks. Samuti pole ma nõus vingumist kuulama. Ma pole nõus pealt vaatama, kuidas sa isegi mitte ei proovi, kui olen andnud sulle mitmeid variante, kuidas sa enda elu saad muuta. Inimene kuuleb seda, mida ta kuulda tahab. Õpetaja avab sulle ukse, kuid sina pead sinna sisenema. Me peame laskma inimestel teha vigu, kuna see on nende elu mitte sinu elu. Kõigil on omad õppetunnid. Ma saan ainult rääkida ning jagada enda kogemusi, kuid mõni ei kuula enne kui on teinud midagi sarnast. Inimene, kellel on rasked ajad, ei mõtle sellele, et teistel on ka raskusi. Tihti unustame, et meil kõigil on probleemid ning mured.

Samal ajal, kui sina soovid tähelepanu ning soovid vinguda ja elu kurta, käib ka teisel inimesel elu. Mu sõbranna otsustas ennast täis juua ning hakata käituma nagu väike laps, telefoni otsas mind messengeris spämmides. Helistas, kuid ei vastanud talle, sest samal ajal minu laps jonnis, kuna oli üleväsinud. Käisime lasteaia kaaslase sünnipäeva peol ning laps sõi liiga palju kommi. Ma olin täiesti läbi omadega, kõrvad kumisesid peas. Lõpuks laps rahunes, võtsin ta kaissu ning üritasin magama panna. Samal ajal mu telefon surises ning muudkui keegi pommitas. Ma sain väga vihaseks. Kui vastasin, et mul oli tegemist ning panin last magama, hauguti vastu, et mul on kahju, et sa minu appihüüdest aru ei saanud. Palun vabandust, ma ei oska mõtteid lugeda. Ma saan aru, et sul on raske. Elu on raske ning ebaõiglane. Selline see elu ongi.

Ma saan aru, et sa pole enda eluga seal, kus sa olla sooviksid. Ma saan aru. Ma olin samuti depressioonis, kuid ma tulin sellest välja. Kuidas?

Kõigepealt lõpetasin teiste süüdistamise. Alati oli keegi süüdi selles, et ma kannatasin. Kas mu eksabikaasa, kas mingi suvaline mees, kas mu vanemad või kes iganes. Alati leidsin kellegi, keda enda valus süüdistada. See on elu ja sellised asjad jäävadki juhtuma. Muutub, kuidas sina reageerid asjadele. See on meie endi teha, kuidas end kõrvalistel asjadel mõjutada laseme.

Teiseks lõpetasin negatiivsete asjade tagaajamise. Negatiivne = negatiivne; positiivne = positiivne. Sa ei saa endale positiivset elu, kui sa keskendud negatiivsele. Kuidas kõik on ikka nii halb, kuidas minevikus oli kõik nii halb. Mitte midagi ei muutu, kui sa ise ei muutu. Tuleb muuta enda mõtlemist. Kui sina ei kontrolli enda mõtteid, kontrollivad mõtted sind. Ausalt! Mediteeri, anna enda ajule puhkust. Kui mediteerimine tundub tobe, siis ole lihtsalt vaikuses. Mine jalutama või lihtsalt ole voodis pikali, ilma telefonita, ilma telekata. Pane endale lõdvestav muusika peale ning ole. Lase enda ajul teha restart.

Kolmandaks, mis käib teise juurde, hakkasin kokku lugema positiivseid asju. Ma hakkasin kokku lugema asju, mille üle olin tänulik. Kui sa keskendud positiivsele, tõmbad seda ka rohkem enda ellu juurde. Kui alguses sundisin ennast headele asjadele mõtlema, siis varsti tuli see juba loomulikult. Anna energiat õigetele asjadele. See pool, millele sa jõudu annad, see pool kasvab.

Neljandaks muutsin enda elustiili. See oli kõige keerulisem. Elades vana viisi ei muutu ju tegelikult midagi. Kuidas sa saaksidki enda mõtlemist muuta, kui sa midagi muud ei muuda enda ümber. Ma vahetasin keskonda. Kõigepealt läks asi hullemaks, kuid siis lõpuks hakkas paranema. Asjad ei õnnestugi alati esimesel katsel, kuid ei tohi alla anda. Tuleb proovida nii kaua, kuni lõpuks õnnestub.

Viiendaks võtsin aja maha ning puhkasin. Kunagi ma arvasin, et see on isekas, kuid täna võin väita, et see on kõige olulisem tegevus üldse. Muidu kuumeneme üle ning plahvatame. Puhata ja relaxida on sama oluline kui kõik muu. Tõeliselt puhata ning tavaelust välja lülitada on raske.

Kuuendaks lõpetasin igasuguste mürkide tarvitamise. Ma ei lõpetanud kohe alkoholi tarvitamist, kuna peale 5-kuu pausi tegemist arvasin, et võib uuesti juua. Tegin seda küll tunduvalt vähem, kuid iga pidu oli enidselt hullumeelne ning nägin, kuidas asi hakkas taas veerema alla mäge. Alkohol on depressant. Ma tegin endale ettekäändeid, kuidas mul pole probleemi. Kui puudub kontoll, siis sul on probleem. Kui ma olin Prantsusmaal ja kuulsin jamadest, mis mind kodus ootasid oli mu esmane soov ennast täis juua ning peole minna. See ehmatas mind ära, kuna olin Prantsumaal, kus oli nii rahulik, vaikne ja hea. Olin künka otsas väikses külas. Seal olles mõistsin, et wauu.. Linda, kui sa taas ei lõpeta joomist jooksed kiirelt mäest alla. Sa oled nii palju vaeva näinud, et august välja tulla. Palun ära lange sinna uuesti lihtsalt mingi alkoholi pärast.  Jah, ma suutsin 5 kuud olla joomata, kuid kohe kui taas alustasin kadus mul kontroll. Mida rohkem aeg edasi seda tihedamaks mu joomingud taas läksid. Ma polnud küll enam depressioonis ning mul läks hästi, milleks riskida nende lollustega. Milleks oodata kuni taas kukun? Pigem lõpetada kohe. Pigem lõpetada praegu, kus mul veel on kontroll enda üle. Sul ei pruugi olla probleemi alkoholiga, kuid kui sa sööd tablette siis alkohol on keelatud sulle. Vahet pole, mida arst väidab. Sul pole vaja alkoholi, kui oled keset ravikuuri.

Seitsmendaks andsin andeks. Andestamine on nii oluline. Ma andsin endale andeks asjad, mis olin teinud. Ma andsin teistele andeks, kes mulle olid liiga teinud. Viha pidamine õõnestab vaid meie hinge. See on samamoodi negatiivus, mida hoiad tugevalt enda sees. Tuleb lahti lasta. Tuleb edasi liikuda. See ei pruugigi olla õiglane, kuid see on väga vajalik just sinu enda jaoks! Teine inimene ei tunne seda viha, mida sina tunned. See on sinu sees. Lase sellest lahti!

Ma teen endiselt endaga tööd. Me teeme elu lõpuni endaga tööd. Selline asi nagu maagiliselt kõik muutub pole olemas. Depressioonist välja tulek ongi töö iseendaga. Kogu see tugevus on sinu enda sees olemas. Mitte ükski tablett ei tee sind terveks, kui sa lisaks vanale elule nüüd ka lihtsalt tablette juurde sööd, teed asja hullemaks. Kui hakkad tablette sööma pead tugevalt endaga tööd tegema. Tabletid peaksid kaasa aitama, kuid kui sa ise kaasa ei aita läheb asi vaid hullemaks. Ole ettevaatlik igasuguste ravimetega. Mina isiklikult üldse ei soovitaks neid. Kui sa pole valmis enda mõttemaailma muutma, enda elu muutma, siis sa pole valmis ka tablette sööma, mis „peaksid“ aitama.

Lõpetuseks sellele soovin sulle öelda, et astu enda tee pealt ise eest. Sellist asja nagu ideaalne elu ei ole olemas. Meil kõigil on raske ning meil kõigil on enda mured. Kuidas sa nendega käitud on sinu teha. Kui sa soovid vinguda ning kõiki süüdistada, siis see valu ei lähegi mööda. Jah, sulle on haiget tehtud, jah sinuga on ebaõiglane oldud, jah sa pole seal enda eluga, kus sa olla sooviksid… Vingudes, haletsedes, mitte midagi tehes ei muutu mitte midagi. Enne, kui sa ei tee suurt sammu muutuse suunas ei muutugi midagi. Kui sa väidad, et oledki terve elu vaeva näinud ning ainult rüganud.. Järelikult oled vales suunas jooksnud. Pööra ümber ning muuda enda suhtumist. Mitte miski ei muutu, kui mitte miski ei muutu.

 

 

2 mõtet “Kui sa pole valmis enda mõttemaailma muutma, enda elu muutma, siis sa pole valmis ka tablette sööma, mis „peaksid“ aitama.” kohta

  1. Mul küll pole depressiooni ja tablette ei tarbi kuid see oli väga hea lugemine! Nii on, et kui me tahame, et midagi muutuks, peame ise liigutama end. Pole ju mõtet kasvõi nutta, et mu välimus on kole ning samal süües krõpsu.. Mitte miski ei muutugi siis..

Leave a Reply