Kuid samas ma nutan õhtuti. Ma ei tea, eks see ole ülemineku protsess.

Mõne inimesega on meil täiesti teisel tasandil side. Ma arvan, et on täielik haruldus leida inimene, kellele saad ka südamerahus jagada enda kõige mustemaid ja südavamaid mõtteid. Kõiki mõtteid ning ideid. Mitte kartes, mida ta arvab vaid hoopis teades, et ta mõistab sind ning jagab sulle ka vastu enda maailma.

Mul oli see praeguse mehega. Tegelikult siiani on, kuid sellest ei piisanud. Mul on väga hea meel, et ta on mu elus ning ma saan endiselt jagada talle asju, kuid teda pole siin. Kas on kole öelda, et ta oli mul ees? Nii juhtub, kui inimesel pole enda isiklikku elu. Me lämmatame niimoodi teineteist. Igas suhtes peab mõlemal poolel olema oma elu ning samuti ühine elu. Praegu oli paraku vaid minu elu ning mina olin tema elu. Mis on õige vaid mingi piirini.

Igal õhtul, kui päev on läbi ja kell juba hiline, lähevad mul silmad märjaks, kui ma mõtlen talle. Korduvalt olen lausa nutma hakanud. Mis vaid ütleb mulle, et mul olid tema vastu tugevad tunded. Me pole koos, kuna me teadsime, et selline pikk vahemaa ei tööta. Me leppisime kokku, et me anname teineteisele teada, kui liigume omapäi edasi.

Olin siis taas ühel toredal päeval tööl oma toimetusi tegemas, kui näen, et tema poolt tuleb snap. Teen selle siis lahti oodates taas mingit toredat vaadet Kreeka randadest. Sealt aga vaatas mulle vastu tema käsi klaasi veini hoidmas ning naine voodis magamas. Mul jäi süda seisma ning kogu mu keha muutus tuliseks. Hetkeks ei saanud hingata. See oli justkui nuga südamesse. Küsisin kohe, et mis sul viga on, miks sa mulle selle saatsid? Ta vastas, et ise soovisid ju teada. Selle peale ma läksin tulivihaseks. Elusees poleks ma soovinud saada sellest pilti kohe peale selle toimumist. Üleüldse mitte kunagi poleks ma soovinud saada sellest pilti.

Minul – impulsiivne nagu ma olen – kui midagi sellist juhtub on väga raske teha paus ja hingata. Automaatselt blokeerisin ma ta kohe igalt poolt ära. Saatsin sõnumi, et „I hate you, I never want to see you again.“ Tõmbasin omale badoo äpi ning olin kohe valmis üheöösuhteks. Seekord polnudki alkohol minu isutaja vaid isutajaks oli mu teine halb sõltuvus – üheöösuhted. Odav käitumine. Badoo äpis ei pea sa ise idee poolest midagi tegema. Mehed hakkavad sinuga ise rääkima ja saad valida, kellele sa vastad. See ei tundu minu jaoks nii rõve, kui Tinder kus sa lihtsalt valid kes on ilus, kes mitte.

Koheselt kirjutati mulle ja palju. Ühele-kahele ma ka vastasin. Üsna ruttu sain ma aru, et see õnneks ei ole enam mina. Ma ei ole siiani mitte ühtegi kutset vastu võtnud. Mind on kutsutud nii deidile kui ka kolmandaks voodisse, mullivanni, lihtsalt öö seks-maratoni tegema ja muudki. Kuid see ei ole enam mina. Äpp on mul endiselt alles ja mõnega jutustan lihtsalt niisama, mis on kusjuures tore. Mu suhtlemine on seal ka täiesti teine.

Kiusatusi on palju ning kuna mul pole reaalselt aega väljas flirtimas käia, olen ma hetkel selle endale alles jätnud. Kas ma sellega ka midagi peale hakkan ma ei oska öelda. Mehelt võtsin ma aga juba järgmine päev bloki maha. Sõimasin tal näo täis ning siis juba läkski viha üle. See pilt oli lihtsalt nii lugupidamatu minu vastu ning ausalt öeldes rõve. Jah, tõesti ma soovisin teada, kui ta midagi on teinud, kuid mitte niimoodi pildiga. Ta sai sellest õnneks väga hästi aru ja vabandas. Ta oli tol hetkel veel endiselt purjus ning ta sai alles hiljem aru, et see polnud ilus. See tegi mulle haiget, kuid ma ei ole pahane. Me ei ole koos ning mõlemal on vabadus teha, mida iganes me soovime.

Täna saadab ta jälle sõnumeid, et igatseb mind väga ning soovib mind näha. Kuna käima läheb kohe mu kohviku remont, oleks mul tema oskuseid väga tarvis. Nimelt tal oli Rootsis oma ehitusfirma ja ta oskab sellel alal kõike. Ma saaksin anda talle tööd Eestis, mida tal varem polnud. Ta isegi naljatas, et on valmis kotid kokku pakkima ning tagasi tulema. Kuid kohe, kui ta seda ütles tuli mu sisse tunne, et ma ei taha et ta tuleks. Mul on vaja seda kõike ise teha. See on minu asi ning ma soovin hetkel keskenduda sellele kõigele ise. Mitte, et mingi mees tuleks ja teeks. Ma arvan, et see on minu jaoks väga oluline kõik ise saavutada. Mul on endiselt väga palju abilisi, kuid need on tööalased abilised. Mitte mees, kes teeks minu eest midagi ära. Jah, ma tean endiselt, kui ta tuleks oleks see minu tegemine, kuid millegipärast tunnen ma, et ma ei soovi seda. Siis me hakkaks jälle pere mängima ning ma peaksin taas endast nii palju ka suhtele andma ja mul pole selleks hetkel aega.

Kuid samas ma nutan õhtuti. Ma ei tea, eks see ole ülemineku protsess. Või lihtsalt pettumus, et ei läinud niimoodi nagu peas ette kujutasime. Eks ma ole imelik ka enda saja probleemiga, mis mu sees on. Just nende probleemide pärast soovingi ma endale keskenduda, kuna ma olen andja ning, kui ma olen suhtes annan ma teisele poolele kõik, mis mul on. Ma ei oska muudmoodi, kuid hetkel on aeg ennast ise tippu viia ning keskenduda emaks olemisele. Ma olen nii lähedal meie oma kodu saamisele. Mul on teised eesmärgid ja kahjuks pole aega armastuse jaoks. Ma arvan, et ma lihtsalt kardan ennast taas kaotada ning see on okei. Igal asjal oma aeg. Kõike korraga ei saa.

Leave a Reply