Kuna ma olen „üksi“ , siis mina üksi pean ka enda eest ise hoolitsema

Ära oota hetke, mil oled saavutanud oma unistused, et olla uhke enda üle. Ole uhke iga sammu üle, mis astud teel sinna. Ma tean, et mina olen. Ma olen juba uhke enda üle, et ma lihtsalt proovin. Juba see on midagi. Asi ei ole enam lihtsalt idee, vaid juba proovimine ning katsetamine. Ma olen juba praegu uhke enda üle ning teen endale pai. Kui ma lõpuks saavutan selle, mis mul plaanis on, siis võibolla olen lihtsalt veel uhkem. Ma tunnen, et olen õigel teel. See tunne on nii hea.

Elu suurim ülesanne on tunda iseennast ning usaldada ennast. Praegu ma tundsin, kuidas taas kõvaketas mu peas hakkab täis saama. Pea hakkas kokku jooksma, mis on mega loogiline, kuna me elame ühes pöörases maailmas, kus kogu aeg on info voolavus nii suur, et enda mõtted kaovadki tihti ära. Ei pane tähelegi, kui järsku elame kellegi teise elu ning mõtleme teiste mõtteid. Tegutseme teiste ideede järgi ning hoolime teiste arvamustest. See on nii vale. Tuleb kuulata ennast. Enda ideed ja mõtted on need kõige olulisemad. Tuleb elada enda elu ning oluline on enda arvamus asjadest, mis absoluutselt ei tähenda, et teisi ei peaks kuulama. Peab küll, kuid otsustama peab ikka oma peaga. Tuleb kokku panna teiste mõtted ning kasutama ka enda omi.

Seega pakkisin kokku seljakoti – läpakas, märkmik, pliiatsid, toit üheks päevaks. Tegin Snapchatis video, et nüüd on minek, näeme 24h pärast. Panin oma telefoni lennuki režiimile ning hakkasin jalutama maamajja. Mõnusa sammuga tatsusin ning juba poolel teel oli naeratus nii suur, et ise ka ei usu. 1h matkamist ning kohal ma olingi. Päike paistis puudele nii kaunilt ning taevas oli imekaunis. Mina ja minu mõtted. Otseselt nagu ei mõelnudki, kuid kaudselt käis peast kõik läbi. Jõudsin maamajja. Tegin tule ahju ning lihtsalt olin. Vaikuses. Täielikus vaikuses. Kirjutasin käsitsi ülesse oma mõtteid. Käsitsi kirjutamine on midagi hoopis muud. Soovitan seda soojalt kõigile.

Tegin omale avokaado, küüslaugu, tomati ja salatiga wrappe ning magustoiduks oli tume šokolaad. Ma armastan toitu… Nii hea mõnus. Panin vaikselt muusika mängima, kuna muusika on ka osa vaikusest. Olla vaikuses ei tähenda sõnaotseses mõttes vaikuses olemist. Ma pomisen omaette, kui kirjutan näiteks hetkel seda peatükki. Kogu „tavaelu“ oli välja lülitatud. Aeg liikus hoopis teistmoodi. Ma läksin magama juba kell kaheksa õhtul ning kell 4:30 oli mul uni läinud. Mis on ka loogiline. Sain ju 8h magatud. Ärkasingi ülesse ning avastasin, et mul on veel 10h olla vaikuses. 24h on pikk aeg. Eriti, kui kasutad seda aega palju targemini kui muidu. Aeg seisab ja lendab korraga. Ma oleksin soovinud olla kauem vaikuses kuna esimesel päeval sa alles harjud. Kuid juba see tegi head.

See on nii oluline teha paus ning hingata. Ma kuulasin ennast ning tundsin, et see on vajalik. Kui me pause ei tee, siis kaldumegi oma teest kõrvale. Olla vaikuses ning ennast kuulata on väga oluline. Kui sa ei mõista ennast kasvõi hetkeks, siis tulebki teha paus ning olla vait. Ma olen taas nii paljudele asjadele saanud vastused ning mu poolikud patareid on rohkem täis. Iseenda eest hoolitsemine pole isekas. See on kõige olulisem asi üldse. Kuna ma olen „üksi“ , siis mina üksi pean ka enda eest ise hoolitsema. Ennast ise kaissu võtma, endale ise pai tegema, ennast ise puhkama viima, ennast hellitama. Sul pole vaja oodata, et keegi tuleks ning teeks seda sinu eest. Sa saad seda ise teha väga eduliselt. Tegelikult sa ju ise teadki rohkem, millal sul seda kõike tarvis on. Tead, kui hea on olla üksinda maamajas, kus sa ei pea mitte kellegagi arvestama ega võrdlema ennast. See on nii tervislik kogemus.

Usalda ennast. Sa tead rohkem, kui sa arvad. Kõik on sinu enda sees olemas, sa pead lihtsalt ennast kuulama. Seda on raske teha, kui ümberringi on nii palju segavaid faktoreid. Kui sul pole võimalik võtta tervet päeva omale, siis võta kasvõi 30min. Leia omale koht, kus on vaikus ning mitte keegi ei saa sind segada. See ei toimi, kui sind torkimas käiakse. Lihtsalt ole. Sule oma silmad või ära sule, kuidas ise soovid. Lase oma pea vabaks ning lihtsalt ole. Sa ei pea mitte millegile mõtlema, su mõtted hakkavad ise voolama ja sa ei pea neid kinni püüdma. Las nad voolavad. Su pea soovib teha restarti. Las ta teeb. Sina lihtsalt hinga ning ava oma silmad ümbrusele. Naudi seda, mida sa näed. Kõiges on olemas ilu. Hinga ning lase lahti. Lae täis oma patareid ning hinga. Jõud tuleb taas sinusse ning naertus saabub su näole. See rahu, mida sa väärid peitub sinu enda sees.

2 mõtet “Kuna ma olen „üksi“ , siis mina üksi pean ka enda eest ise hoolitsema” kohta

Leave a Reply