Ma magasin taas suvalise mehega, kellega polnud varem isegi mitte kohtunud

Pole paremat tunnet, kui laps toetab oma pead sinu süles, nohiseb ja sina saad kirjutada. Tead, et su laps on turvaliselt hoitud ning tunned tema soojust enda vastas. Mul on parim tütar üldse. Üks imeline väike printsess. Ükskõik, kui raske poleks olla singlemom või üldse ema, see on seda väärt! Mitte sekundiks ka ma ei kahetse, et mul on laps. Ta on minu päike, minu soojus!

Täna ma tean ja luban endale puhkust nii tööst, kui ka emarollist. See on vajalik, kuna mõlemad rollid on keerulised. Mitte üldse halvas mõttes, kuid peab olema ka see aeg iseendale. Muidu leiad ennast punktist, kus soovid enda elu eest ära joosta, kuna pole osanud puhata. Muidugi soovime me kõike korraga teha ja olla mitmes kohas korraga, kuid see lihtsalt pole reaalne. Tulin üks päev hiljem Hiiumaale, kuna soovisin lihtsalt magada ja seda ma tegin ning nüüd olen oma kalli juures ja see tunne on imeline.

Esimene suvi, mil ma töötasin Tallinnas pubis, pidin ma midagi välja mõtlema, et tööl käia. Kuna ma olin vahetusevanem, sain ma ise graafikuid teha ja panin ennast järjest mitu päeva tööle ja laps oli samal ajal maal minu vanemate juures. Magasin minimaalselt ning vabadel päevadel olin vaid lapsega. Seal oli alati keegi ning laps oli hoitud. Vaba aeg oli taas vaid öösel või enne tööd paar tundi. Mäletan taas, kui üksik ma olin ning maagiline tinder oli mu meelelahutus. Sain seal tuttavaks ühe tüübiga. Tulin maalt otse tööle ning mul oli 2h vaba aega enne tööd. Kirjutasin talle ning ta ütles, et tule siis paariks tunniks minu juurde. Me polnud varem kohtunud, kuid miks mitte. Põnevust ja vaheldust ma ju otsisin.

Läksin tema poole. Mul oli seljas valge pluus, millest nibud läbi paistsid. Ta juhatas mind elutuppa ja, kui istusime diivanile, tõmbas ta mind  juba enda peale. Me suudlesime kirglikult ning ta tõstis mind üles ja viis magamistuppa. Ta imetles mu jalgu. Tuli välja, et mul on ilusad jalad. Me panime korralikult ning karmilt. Aeg läks ruttu ja hetkeks olime lihtsalt rahulikult voodis. Ta vaatas mulle otsa ja lausus: „Sa meeldid mulle päriselt”. Too aeg oli see, kus ma teesklesin, et mul pole südant. Vaatasin talle otsa ja ei tundnud midagi. Edasi läksin tööle nagu poleks midagi juhtunudki.

Kuid juhtus. Ma magasin taas suvalise mehega, kellega polnud varem isegi mitte kohtunud. See oli minu enda valik ning ma teadlikult käitusin odavalt. Ma isegi mitte ei andnud võimalust endal mitte odav olla. Ma arvasin, et ma soovin seda. Võibolla soovisingi. Ta tuli hiljem mõned korrad minu tööjuurde kohvi jooma ning suhtlesime ka messengeris edasi. Dirtytalk jne. Kuid see pani mind taas halvasti tundma. Ma käitusin teadlikult, kui seksobjekt, kuna arvasin, et see kaitseb mind tunnete eest. Kuid tulemuseks mu tunded kaugenesid minust järjest rohkem ja rohkem. Kui keegi arvab, et ma süüdistan mehi enda käitumises ja tundetus olekus, siis kohe kindlasti mitte. Ma tegin seda teadlikult, kuna ma vajasin põnevust. Ma soovisin omada kontrolli. Ma polnud nõus enam haiget saama. Ma isegi mitte ei saanud aru, et selline käitumine teeb mulle liiga.

Tulemuseks positiivsed emotsioonid muudkui kaugenesid minust ja iga korraga tuli aina rohkem ja rohkem minu sisse räpane tunne. Jah, hetkeks oli taas see lõbus ja vaba tunne. Ütlesin endale, et selline mu elu nüüd ongi ja, kui ma parasjagu lollusi ei teinud, tundsin ennast tuimana. Kogu see käitumine ja eluga mitte hakkama saamine tuimestas mind. Kuna, kui sa väidad endale, et selline sa nüüd oledki ja muud sinult ei taheta, siis sa usudki seda. Mul oli vaja, et kõik need mehed ütleksid mulle, et ma olen ilus. Seda nad mulle väitsidki, kuid ma ei uskunud neid. Mul oli vaja seda koguaeg kuulda, sest kui ei öeldud, tundsin ennast mitte kellegina. Ruttu liikusin järgmise juurde edasi ning hakkas otsast pihta see näitemäng. Kuid see pole ju püsiv. Ma ei otsinud seda positiivsust ja ilu enda seest. Otsisin seda väljast ja kõige ebaväärikamal viisil üldse. Taas olid peas küsimused: „Kuidas ta ei näe, kes ma olen selle maski taga? Kuidas ta ei näe, kui väärtuslik ma tegelikult olen?”

Ta ei saagi näha, kui sa seda ka ise ei näe. Kui sa ei lase enda maski eest võtta, siis polegi ju võimalik tõelist sind näha. Avasta kõigepealt ise, kes sa oled. Mida sa tegelikult tahad? Kõige olulisem päev on see päev, mil otsustad, et oled enda jaoks piisavalt hea. See on see päev, mil sa lased ennast vabaks.

 

Leave a Reply