Soovin lihtsalt nii väga kaduda ja ennast täis juua

Ma ei taha põgeneda enda elu eest. Mulle meeldib mu elu. Mulle meeldib, kuhu ma olen vaimselt jõudnud omadega ning ma olen metsikult õnnelik sellise tütre üle nagu seda on Lisanna. Ma armastan enda elu.

Kuid vanad harjumused hoiaksid minust justkui kümne küünega kinni. Ma olen tuhat korda öelnud oma minevikule „EI“, ma ei soovi enam niimoodi. Ma ausalt ei soovi, kuid mu keha justkui oleks üks suur magnet, mis liigub pahanduste poole. Mind isutab nii rämedalt palju see vana käitumine. Ma sooviksin nii rämedalt uuesti korraks kaduda. Ma suudan oma peas hetkel vaid mõelda, kuidas ma sooviks purjus olla. Ma sooviksin laudadel tantsida, meestega aeleda, minna pööraseks ning mitte mõelda. Ma sooviksin olla vaba ning mitte eksisteerida hetkeks reaalses maailmas. Ma soovin nii väga alla anda. Mul on metsik kiusatus taas lolliks minna. Kuid ma võitlen sellele vastu.

Mu pea hetkel justkui mäletaks, vaid seda lõbusat poolt, mis selle kõigega kaasnes. Hetkel mäletan vaid seda naeru ja vabadust. Hetkel mäletan vaid seda, kui tühi mu pea oli. Ma ju tean, et see oli niimoodi vaid korraks. See oli ajutine. Ma tegelikult ju ei soovi seda.

Mu keha väriseb. Ma sooviksin kõigi peale karjuda. Olen metsikult ärritunud. Kas selline reageerimine on normaalne? Ei ole. Ma nutan ja värsisen korraga, soovin lihtsalt nii väga kaduda ja ennast täis juua. Ma surun oma rusikad kokku ja hammustan huulde. Ma sooviksin suitsetada, ma sooviksin puhtalt viina juua ning lonksu mahla. Edasi sooviksin endale, mida iganes ninna tõmmata ja olla pool teadvuseta mingi mehega voodis. Kas see on normaalne?

Sellised hetked on reaalsed. Sellised mõtted ja tunded on mu sees praegu. Lisaks nendele soovidele on mul samal ajal süümepiinad, et ma midagi sellist soovin. Mu sees käib metsik sisemine võitlus. Varem olen alati alla andnud ning pole kunagi nii tugevalt vastu võidelnud. Kas ma suudan ka seekord vastu pidada? Ma olen korduvalt ja korduvalt libastunud minevikus. Ma ei soovi enam libastuda. Ma tean, et see on vaid ajutine valu leevendus. See on vaid ajutine põgenemine. Ma tean, et tegelikult ei mõju mulle hästi. Ma tean, et tegelikult on see mürkidega enda hävitamine ning ma ei soovi seda.

Ma armastan ennast liiga palju, et taas kukkuda. Ma pole nõus ühe vägeva peo pärast riskima kõige sellega, mis ma enda sees olen ülesse ehitanud. Ma pole nõus teelt kõrvale kalduma. Ma pole nõus alla andma. Miks see mind siis nii väga isutab? Ma ei soovi seda paska.

Keegi pole öelnud, et see saab lihtne olema, kuid ma tean ja näen imelist tulevikku, kui ma ei murdu. Mida ma saaksin sellest, kui ma hetkel annaksin alla? Ma oleksin homme metsikult pettunud endas ning käivitaksin taas negatiivsete emotsioonide ahela. Kes ütleb, et ma sellest taas välja üldse tuleksin? Kogu minu visioon kaunist elust oleks ju rikutud. Ma olen väärtuslik ning imeline naine, kes ei anna alla puhtalt sellepärast, et seekord eriti tugevalt kiusatused isutavad.

 

9 mõtet “Soovin lihtsalt nii väga kaduda ja ennast täis juua” kohta

  1. Pea vastu! Ära anna alla! Sa oled juba nii palju saavutanud ning usun, et see ei ole sulle kergelt tulnud. Ma elan su kasvamisele kaasa ja saadan su poole häid mõtteid ja soove. Virtuaalne pai sulle! Ole tubli pisike!

  2. Mõtle sellele, et osadel on kangetest narkootikumidest sellised võõrutusnähud, et füüsiliselt on VALUS, aga sinul on ainult mõtted peas. Kirjuta need mõtted (mis tunded sindvaldavad, kas kuskilt on valus vms) endale paberile ja analüüsi, miks nii ennast tunned. Teadvusta endale neid tundeid ja vaata seda niipidi. Võta seda põneva elu ülesandena, nt sama põnevana kui keeruline oli alguses suitsetama hakata. Ma ei usu, et sulle meeldis esimene mahv suitsu, see oli ikka pigem suur ja pikk töö, et see suits nauditav (mitte lihtsalt cool teha) oleks.
    Nt. Mul on suur isu suitsetada, kopsus nagu ei valuta, aga kange soov on, aga valus otseselt ei ole ja juba sa oled paremas seisus füüsilist valu tundva narkomaani kõrval. Ja isegi nemad suudavad päev päeva haaval võõrutusnähtudest üle olla.

    U can do it! Its all only in your mind!

  3. Kullakene, sa ei ole üksi selles maailmas oma murede ja raskustega – me vanemad, mõned meist vähemalt – teavad, et kui sul on siht ja enesekindlus endaks jääda siis oled sa juba võitnud. Seda kohe ei näegi …

Leave a Reply