Mul oli imeline päev sõbrannadega, mis lihtsalt lõppes niimoodi…

Mind on korduvalt seksuaalselt ära kasutatud. Olen olnud pilditu, jäänud peale kõva joomist magama ning enda arust on olnud hea pidu. Ma ei pilgutanud sulle silmi ega flirtinud sinuga. Ma magasin peale oksendamist hambad laiali nagu laip. Sina tulid ning tõmbasid mu püksid alla. Fucked up on see, et teil kõigil on olemas tütred.. Ühe tütar on vaid 10, teisel tütar 17 ning kolmandal 25. Hämmastav kuidas te saate naisi niimoodi kohelda. Endal tütred olemas…

Üks nendest kordadest oli paar aastat tagasi suvel. Käisime päeval töökaaslastega rannas, mega mõnus oli. Hiljem käisime oma kodudest läbi ning pidime pubis, kus töötasime, kokku saama. See asus vanalinnas. Pidime paar jooki tegema ning lihtsalt aega veetma. Teadsin, et pean vara ärkama ning Lisannale järgi minema, kuid nagu alati paar jooki ei jää paariks joogiks.

Selle maja hoidja, kus asus ka meie pubi oli samuti baaris. Ta on selline 40ndates mees, näeb välja nagu oleks maalt ja hobusega, aga ta oli alati hästi sõbralik ning tore. Jõime seal kõvasti. Ma andsin talle enda numbri kuna afterparty pidi olema seal samas üleval. Pidevalt korraldati seal pidusi seega why not. Läksime sõbrannadega vanalinna peale, käisime klubis ning mujal baarides. Härra majahoidja helistas mulle ning kutsus sinna. Ma siis läksin töllerdades ühest nurgast teise, kui kaunis vaatepilt see võis olla… Mu loogika oli see, et saan hommikul kauem magada kuna Lisanna oli samuti vanalinnas baby daddy juures. Läksin sinna, härra majahoidja võttis mu vastu, näitas maja. Pakkus mulle kanepiõli või midagi sellist, mida me bongist suitsetasime. See oli mingi peoruumide maja või midagi sellist, seal korraldati igal juhul üritusi. Käisime keldris.. Oumaigaad mind on keldrisse viidud ning saan sellest alles praegu aru, olin ikka väga purjus. See kanepi laadne toode hakkas ruttu mõjuma ning mul hakkas väga paha. Silm enam lahti ei tahtnud püsida ning jäin sinna alla diivanile, mul oli nii paha olla. Ta seletas seal midagi, et peaksime ikka ülesse minema kuna siin saab õhk otsa. Ta kuidagi sai mind ülesse, mäletan, et oksendasin kraanikaussi ning maandusin kuskile madratsile pikali. Ma olin pilditu. Ta lähenes mulle ning ma ei öelnud ei. Ma pole mitte kunagi öelnud ei, kuid ma ei soovinud seda, tõesti ei soovinud.

Hommikul ärkasin ehmatuse peale ülesse ning jooksin lapsele järgi. Kutsusin meile takso ning läksime koju. Mul oli nii paha olla, et oksendasin taksos enda käekotti.. Mul oli nii rõve olla, kui ma mõtlesin selle peale, kus ma lõpetasin. Mul polnud absoluutselt sellist plaani. Ma tahtsin sõbrannadega vaid paar kokteili juua ning nendega aega veeta. Tundsin ennast nii süüdi. Taas olin ma lihtsalt seksuaalobjekt, mitte midagi muud. Taksos käekotti oksendada oli next level, eriti, kui mu laps veel kõrval oli. Kuid jällegist see oli minu enda valik tõsta see klaas. Ülejoomine on ohtlik. Kuidas me sellest aru ei saa? Sul puudub kontroll enda üle. Milleks meil seda vaja on? Unustada üheks õhtuks enda probleemid ning elu. Lihtsalt selleks, et mingi vanamees sind läbi saaks tõmmata. Homme on ju probleemid juures. Mida head ma sellest sain? Taas näitasin endale, et olen tühine ja odav. Kui sa ise käitud niimoodi, kuidas sa saadki uskuda midagi muud?

Kui mitu korda vabandame enda käitumist lausega: „Ma olin lihtsalt purjus“. Miks on see okei vabandus? Kui sul puudub kontroll joomisega, miks üldse juua? Alkohol tapab sind nii vaimselt, kui ka füüsiliselt. Mitte ükski noor ei joo maitse pärast. Nad kõik tahavad juua, et midagi vägevat juhtuks. Ei olnud vägev, et olles poolteadvuseta mind mingi vanamees ahistas. Ma läksin samamoodi tüdrukutega lihtsalt välja. Mul oli imeline päev sõbrannadega, mis lihtsalt lõppes niimoodi…

 

0 mõtet “Mul oli imeline päev sõbrannadega, mis lihtsalt lõppes niimoodi…” kohta

  1. Linda, seda emotsiooni mis blogiga minus tekitanud oled, ei saa sõnadesse panna. Loeks nagu iseenda mõtteid ja tundeid. Seksuaalobjektiks olemine, tunded kellegi vastu kes sind reedab, meelemürgid, valed otsused, valu, depressioon…
    Elan väikeses kohas ja kõik teavad mu mineviku. otsisin lihtsalt armastust. Eesmärk polnud magada võõraste inimestega, tahtsin leida keegi, kes päästaks. Mul on plekk küljes, teiste arvamusest ei hooli aga ise tunnen süümekaid valede otsuste pärast ja selle pärast kui madalale olen langenud selle nimel, et hetkeks tunda end tahetuna. Minu kogemused meestega on kohutavad. Käisin läbi halbade meestega, kes on suhtes, kes teevad mulle haiget, alandavad ja solvavad mind, aga vähemalt nende käest sain hetkeksi midagi. Head mehed muutusid ka pikapeale munnideks, kas olin selles ise süüdi või oli see nende viga. Süüdistan ennast, sest mina pole siiani suutnud leida normaalset suhet. Mul pole ühtki inimest, kellele ma saaksin neid mõtteid usaldada. Siin kuradi Ida-Viru kolkas elades ei leia sõpru mitte kuskilt, eriti kui kõik teavad milline oled olnud. On päevi kus kõik on mõtetu. Väga hea meel et saan su blogi lugeda ja jõudu edasi minna.

    1. Aitäh sulle, et jagasid!!! Mul on hea meel, et loed mu blogi ning loodan, et saad siit jõudu ning motivatsiooni endale juurde. Ma olen samuti vallaline. Mul ei ole meest. Sul ei olegi vaja meest. Kuid kuna ma avastasin, kes ma olen ning ma armastan ennast, siis pole ma mitte kunagi varem olnud nii õnnelik. Ma ei ole absoluutselt üksik. Tegelikult kõik see jõud ning armastus peitub sinu enda sees! Sa leiad selle ülesse, ausalt. Mina leidsin ka. Ma samuti usun, et meie kõigi ellu tuleb “see õige” õigel hetkel. Ma mõistan sind ning saadan sulle pai! Ole tugev!! 🙂

  2. Hämmastav, kuidas sa saad olla selline naine, endal tütar olemas. Heidad sellist käitumist ette meestele aga mismoodi sa ise käitud? Mis eeskuju sa oma tütrele annad? Miks ei peaks need mehed juhust ära kasutama, kui sa iseennast, nagu litsi, neile ette heidad? Mida sa arvasid, et juhtub, kui sa lähed võõra vanema meesterahvaga kaasa, kuskile tema juurde? Mida sa arvasid, et neile paarile kokteilile järgneb? Kui sa tead ennast, et paar ei jää kunagi paariks, siis miks sa üldse jood? Kirud siin mehi ja sõimad, et naisi vaadatakse kui seksuaalobjekte. Ennast peaksid kiruma, sest sa ise teed selleks kõik, et sind vaadatakse kui seksuaalobjekti. Teistele naistele teed karuteene, oma tütrele teed karuteene, sest õpetadki meestele, et nii on okei naine olla. Mina ei ole miskipärast sellist kohtlemist saanud nagu sina, ei ole saanud mingeid smsse, kus ühemõttelisel põhjusel kuhuiganes kutsutakse. Ometi ma ei käitu ka nii nagu sina, ei joo nii, ei tarvita narkootikume. Mõttekoht, äkki võiks asi selles olla.

    1. Loetud ja vaadatud. Ja ikka veel olen arvamusel, et sa ei saa heita sellist käitumist ette meestele, kui sa ise tingid selle oma käitumisega. Sa ei saa ette heita neile, et sa oled nende jaoks seksuaalobjekt, kui sa ise ennast selleks teed. Kui sa tahad teistele eeskujuks olla, siis sa ei lugeda moraali ja öelda, et mul oli imeline päev, mis lihtsalt lõppes niimoodi. See päev ei lõppenud lihtsalt niimoodi, vaid sa ise valisid sellise lõpu ja tegid päeva selliseks, et see nõnda lõpeks. See on see vahe. See kui sa sisendad naistele, et ma tegin kõik õigesti ja jõin ennast täis aga mehed kuradime tolkamid, kasutasid mind ära ja rikkusid mu päeva, no ei.

      1. Eieieiei, ma ei arva never, et ma tegin kõik ise õigesti. Seda ma ju räägingi, et palun ärge jooge. Ma tõesti ise läksin sinna ning see oligi tagajärg. Ma räägingi, kuidas I fucked up. Ma ei süüdista siin mitte kedagi teist. Kuid too sündmus oli seksuaalselt ära kasutamine. Jah ma ise jõudsin omadega sinna. Nõus. Kuid edasine oli ära kasutamine ning see pole okei. Ma räägingi siin blogis, kuidas mina ise sain lollustega hakkama. Ma ei ole siin, et mehi maha teha, absoluutselt mitte. Kuid, kui ma näen midagi, mis pole okei meeste poolt. Ma ütlen selle välja. Ja veelkord, ma räägingi siin, kuidas ise ma jooksin musta auku ning kuidas ma ise sealt välja ka tulin.

      2. Sa ei öelnud ju ei. Kuidas sa saad meest siis ärakasutamises süüdistada, kui sa ei väljenda talle, et sa ei taha? Kui ma oleks mees ja minu juurde tuleks naine, kes läheks kõigega kaasa, siis muidugi ma arvaks, et ta on all for it. Sinu praegune postitus ei julgusta kuidagi naisi julgema öelda ei, julgema enda eest seista. Jah, su blogi pidamise mõte võib ju auväärt olla, kuid see kuidas sa seda praegu teed, sorry, võõra inimesena, noore naisena, see ei kanna minu jaoks seda ideed välja.

        1. Ma ei läinud kõigega kaasa. Läksin sinna, tõmbasin bongi, kaotasin teadvuse, vajusin ära, äratati ülesse, viidi kuidagi ülesse, tulin teadvusele, oksendasin kraanikaussi ning vajusin madratsile magama. Ma olin poolteadvuseta. Ma ei saanud too hetk arugi õieti, mis toimus. Ma mäletan sellest klippe. Hommikul olin väga väga hämmingus. Mu praegune postitus üritab öelda: Palun ära joo üle. Palun kontrolli ennast. Palun vaata, kuhu sa lähed. Palun pea piiri. Mina ei pidanud ning vaata, kuhu ma jõudsin.

          See on okei, kui see peatükk sind ei kõnetanud niimoodi nagu ma olin mõelnud. Kuid see kõnetas sind, et mulle kirjutada kommentaar. Ma vastan sulle, et ma olen sinuga nõus ning ma lisan sulle juurde, et ma ei süüdista mehi. Kuid see sündmus polnud okei. Ei olnud. Muidugi ma olin ise ka süüdi nagu ma olen kõigis enda tegudes. Ma võtan vastutust ning tunnistan endale enda vigu. Kuid sellepärast ma siin kõva häälega hüüangi inimestele, et kui sellised asjad juhtuvad teiega jälle ja jälle. Asi ongi sinus, et sa jood või teed midagi veel hullumat. Kontroll ongi meie käes seda muuta ning mitte seda ühte klaasi samuti tõsta. Sellepärast ma ju täna olengi karsklane.

      3. Vau, päris mõnus ohvrisüüdistamine. Ma võin pilditu ka olla ja normaalne mees ei hakka mulle püksi ronima. Ning sellises olukorras ei peagi spetsiaalselt ei ütlema, normaalne inimene ei hakkagi poolteadvusetu inimesega midagi tegema.
        Meestele saab ja PEAB sellist käitumist ette heitma absoluutselt. Oleks aeg lõpuks oma mõtlemisega jõuda 21sse sajandisse.

  3. Ma arvan, et suudan samastuda selles postis kirjutatuga. On samuti olnud aeg, millal meelega olen valede valikutega endale haiget teinud. Tagasihoidlik hall hiireke ja otsisin armastust valedest inimestest. Praegu on endal häbi mõelda, et miks ma nii rumal olin, aga ma kaua ei mõtle, sest ma tean, et olin seest tühi ja üritasin seda täita. Arvasin, et see on ilukirjanduslik blogi aga kui ei ole siis igastahes kirjutamine on väga hea teraapia. Kõike head!

  4. Pane edasi, Linda! Ehk siis mul on hea lugeda su lugusi ja ei tee sind üldse maha! “See on minevik”, nagu sa ütlesid ja ma olen samal arvamusel 🙂 Osata tunnistada oma vigu, julgeda nendest rääkida ja suuta alustada nö puhtalt lehelt – köik inimesed seda teha ei suuda ja sellepärast respect sulle 🙂

  5. Minu meelest ääretult aus ja öpetlik. Loodetavasti ei tule enam kommentaare …appi kuidas sa saad niimoodi käituda…sellised “moraalsed inimesed” teevad mind vihaseks, kes kujutavad endale ette et neil on pyha röngas pea ymber, aga tegelt kui keegi ei näe, teevad rövedusi, aga teiste vigasid kommenteerivad kiiruga.

Leave a Reply