Rikkus peitub meie sees

Mul on olnud tugevad pinged ning mured praegu. Mis on uutmoodi hetkel elus on see, et ma ei joo alkoholi ega suitseta ega harrasta muid lollusi, et neid pingeid leevendada. Keegi üritas mulle seletada, et kuna ma pole 2 kuud joonud, siis ma ENAM pole alkohoolik. See ajas mind korraga nutma ja naerma. Tema arvas, et mul lihtsalt peab iseloomu olema, et vaid normaalsuse piirides juua alkoholi… Mul on väga palju iseloomu, et ma kohe üldse ei tõsta klaasi ega pane suitsu põlema. Ma suitsetasin 8 aastat, see on mu esmane soov, kui tunnen pingeid. Ma ei tee seda enam ning ma ei tõsta ka ühte klaasi, sest et äkki ma suudan piirduda nüüd vaid ühega. Milleks? Milleks seda üldse tarvis on? Ma olen alkohoolik. See, et ma olen suutnud 2 kuud „EI“ öelda, ei tähenda, et ma peaks nüüd uuesti jooma hakkama.

Tema arvas, et ma ei oska enam lõdvestuda. Ta üritas mulle seletada, et ka tema suutis ühe nädala mitte suitsetada, kuna tal oli iseloomu. Vabandust väga, aga miks uuesti siis alustasid? Igatahaes täiesti idiootne loogika minu jaoks. See ajas mind kohutavalt närvi, kõige haigem selle juures on see, et tegemist on minu reaalse sõbrannaga. Põhimõtteliselt ta utsitas alkohoolikut jooma, väites, et see on mul peas kinni, et mul on probleem, võibolla olegi. Ma oskan ilma mingite fucking mürkideta väga edukalt lõõgastuda. Mul on tuhat lugu, miks alkohol on halb mõte. Miks ma peaks lisama sinna veel lugusid juurde? Ma olen oma õppetunnid kätte saanud.

Sul ei ole vaja alkoholi või mida iganes asja, et lõdvaks lasta. Ausalt ei ole. See on tobe, et eestlane peab ennast täis jooma, et tal lõbus oleks, et ta julgeks suhelda. Mul pole probleemi ka kainena olla seltskondlik. Ma käin endiselt väljas tantsimas, kuna see on mu stressi leevendaja. Ma käin pea iga päev jalutamas. Ma joonistan enda mandalaid. Ma kirjutan seda blogi. Ma kuulan lihtsalt muusikat ja vahin lage. Kõik see on väga suur lõõgastaja.

Ma mainisin teile enda Tallinna korterit ka varem ning kuidas vennaga olid meil arusaamatused. Me leppisime ära ning rääkisime asjad selgeks. Hetkel meie suhe on parem kui iial varem. Mega tore on siin korteris kahekesi koos olla.

Kui ma selle korteri enda üürilistele too kord üle andsin, tegin värske vannitoa remondi. Mitte midagi uhket, ma lihtsalt enda kätega pahteldasin ja värvisin kõik ära. Veekindlast pahtlist ning värvist ilmselgelt ei piisanud. Vannituba on koledam kui varem nüüd. Ma küürisin vanni taas puhtaks ning panin küünlad igale poole, kustutasin tule ning läksin vanni lõõgastuma peale neid pingelisi päevi, mis mul praegu olnud.

See vaatepilt oli nii ilus. See oli nii aus. Minu korter, minu ebatäiuslik korter. Ma olin üritanud teda parandada kiiruga, kuid parandasin vaid välise pinna. Nüüd on suured praod ja on näha, mis seal all peidus kõik on. Täpselt nagu mina praegu.

IMG_9757

Ma olin seal, kuum vanni vesi pani mu keha aurama, vannivaht lõhnas imeliselt, vanniõli tegi mu keha pehmeks. Mul oli nii hea olla ning ma lihtsalt vaatasin seda seina ja see oli nii ilus. See oli aus. See on reaalsus. Ma ei ole rikas, mul ei ole autot, mul ei ole cucci-mucci riideid, mul ei ole vaid ökotooted kodus jne. See on nii aus. Ei peagi olema 20ndates või isegi 30ndates selliseid asju. See on nii aus, et praegu on mul selline vann, kus käia. Minu jaoks oli see nii nii ilus. See vannis käik oli taas mingi click peas, kuidas ma kunagi teesklesin. Ma üritasin välja näidata, et olen keegi palju „uhkem“, kui reaalselt olin miinustes. Tegelikult olin seest poolt täiesti ribadeks. Milleks? See on nii ilus ja nii aus, milline mu elu nüüd on. Mul on plaan kaugele kaugele jõuda muidugi. Ma jõuan ka sinna, kuid praegu ma olen nii toredalt noor vaene naisterahvas, kes ei teeskle. Vaene on tobe sõna. Rikkus peitub meie sees ning see on tõsi. Mu hing on väga rikas.

Igal asjal tuleb oma aeg, kuid me peame elame hetkes. Tundma rõõmu juba praegu enda elust, kui me võibolla pole seal, kus olla soovime. Kes teab, võibolla me ei jõuagi sinna. Tulemuseks me ju muudkui ootasime midagi, et lõpuks olla õnnelikud, kuid me saame siin ja praegu samuti õnnelikud olla. Ilu on vaataja silmades. Minu meelest on elu üks vägev kunstiteos. See on nii segi, kuid see on fantastiline. Pea püsti ning liigu edasi enda unistuste suunas, olles juba praegu õnnelik enda teekonna üle!

Leave a Reply