Sa pole siin, et kopeerida teisi. Sa pole siin, et kannatada.

Ühel hetkel peab leppima sellega, et elus ei lähe alati niimoodi nagu tahame. Mitte kunagi ei tasu taga ajada armastust, tõmmet ega tähelepanu. Kui seda pole sulle antud niisama inimese poolt, siis see polegi väärt tema poolt saamist.

Kui sa oled noor, siis ole noor. Ära soovi olla juba teismelisena täiskasvanu. Usu mind, sul on selleks veel palju palju aega. Teismelisena ootad nii väga, et millal ometi saan ma iseseisev olla ja hakata oma elu elama. Kui see aeg aga lõpuks kätte jõuab, hoiad sa vaid peast kinni ja küsid endalt: “Mis mul viga oli? Miks ma ei nautinud lapsepõlve? Kuhu, mul kiire oli?” Ka teismelisena tuleb elada hetkes. Seda peaks alati tegema. Me unustame selle nii tihti ära.

Ma olin kohutav teismeline. Ehk pigem segaduses. Ma ei teadnud, kes ma olen ja ma võrdlesin ennast alati teistega. Tahtsin olla keegi, kes ma pole. Soovisin olla nagu need „lahedad“ koolis. Soovisin olla ja välja näha vanem, sest vanemate klasside õpilased koolis tundusid samuti alati lahedamad. Mingil hetkel olin ma nii kadunud enda peas. Raske oli koguaeg mitte sobida ja mitte olla piisavalt hea. Kuid see oli alati ja on ka siiani niimoodi, siis kui sa ei sobi ega kõlba iseendale. Ma arvasin, et ma pean teistele meeldima. Mitte hetkeks ka ei mõelnud, et tegelikult ma pean endale mõtlema ja endale meeldima, kuna automaatselt olles mina ise, tulevad mu ellu ka inimesed kellele mina meeldin. „Minu inimesed“. Suhe iseendaga annab aluse teistele suhetele.

Tol hetkel ei tulnud ma selle peale. Ma vaid ohkasin ja mõtlesin ja nutsin ja olin ja tundsin valu. Miks ma ei sobi? Miks mitte keegi mind ei mõista? Miks mind ei armastata? Mis mul viga on? Mida ma teen valesti? Ma andsin energiat juurde negatiivsele ja vaikselt hakkas see mu elu üle võimsust võtma. Nii valus ja raske oli ja mida ma vaid soovisin oli see kõik tuimestada ja mitte tunda. Seega ma hakkasin ennast välja elama. Väike rebel tõusis. Ma varastasin vanemate tagant raha, et omale ägedaid asju osta. Ma hakkasin suitsetama, et lahe olla ja teiste rebelitega kokku sobida. Ma hakkasin lollusi ja hullusi tegema, et tähelepanu saada. Ma ei soovinud enam olla igav. Ma soovisin midagi tunda. Ma ihkasin tähelepanu.

Mu parim sõbranna oli lastekodust. Väga äge isiksus ja imetore tüdruk. Meid ühendas see suur segadus enda sees, mida me ei osanud sõnadesse panna. Me kumbki väga ei rääkinud sellest, kuna me ei saanud aru, et segaduses olime, kuid teadsime, et see nii oli. Me hoopis tegime lollusi ja elasime ennast välja. Oli tavaline osta kuskilt Lasnamäelt lauaviina ja minna botaanikaaia taha vesipiipu tegema ja jooma. Ma väga seda aega ei mäletagi, kui aus olla. Ma ei mäleta, et me oleks mälleris olnud. Ma ei mäleta et me oleks midagi väga hullu teinud. Mäletan vaid seda täielikus segaudses olemist ja soovimist mitte midagi tunda. Me olime umbes 13. Väga noored, kuid nii tavaline on selles vanuses juba olla nii kadunud. Mulle hakkas see rebel olemine pähe ja õige varsti hakkasin ka kodust ära jooksma, sest mis kool? Mis kinni olemine kodus?

Ma ihkasin olla vaba. Ma ihkasin tunda ennast hästi. Ma ihkasin olla keegi teine. Ma soovisin lihtsalt olla õnnelik ja vaba. Ma otsisin koguaeg midagi, kedagi. Ma ei taibanud, et see, keda ma otsin olin mina. Selle asemel, et nautida oma lapsepõlve ja õppida ennast tundma, jooksin ma enda eest ära. Kõige olulisem armastuse lugu on suhe iseendaga. Mida varem sa selle avastad, seda kiiremini saad sa oma elu elama hakata. Sind on siin maailmas üks. Sa pole siin, et kopeerida teisi. Sa pole siin, et kannatada. Elu ei ole selleks sulle antud. Ela!

Sa oled siin, et käia oma teed, jälgida märke ja olla õnnelik. Teha head ja aidata teisi. Kohata oma teel erinevaid inimesi, puudutada neid, olla tükike nende elu pusles ning tunda ära, kes ja mis on sulle loodud. Vooluga kaasa minna ja kuulata. Olla hetkes, et tajuda õigeid asju. Kõik vastused, mida me otsime on siinsamas. Meie oleme need, kes pole hetkes vaid on oma mõtetega tulevikus või minevikus. Elu suurim ülesanne on tunda ennast, usaldada ennast ning olla see, kes sa oled. Usalda ennast. Sa tead rohkem kui arvad.

 

 

 

Üks mõte “Sa pole siin, et kopeerida teisi. Sa pole siin, et kannatada.” kohta

Leave a Reply