Kui lased sõnadel ennast kontrollida, tähendab, et lased inimestel ennast kontrollida.

Sündmused meie minevikust mõjutavad meid kindlasti. Aga, kuidas minevikust täielikult lahti lasta? Ma arvan, et see polegi võimalik. Ma arvan, et see pole isegi mitte vajalik, kuna need sündmused on teinud sinust inimese, kes sa oled täna. Kes sa oled otsustanud olla. Sinu minevik ei määra sind. See, kes sa otsustad olla pärast seda, määrab.

Ma olen õnnelik ja olen elanud hetkes. Nii nagu peabki. Kuid paratamatult meenub, või eks ma ka tuletan ise endale meelde, oma minevikku. Ma arvan, et just See on oluline. Tuletada endale meelde, kui kaugelt sa oled tulnud ja kui kaugele on veel võimalus minna. Quote, mis mind rasketel aegadel edasi viis, oli: „You’ll never know how strong you are until being strong is the only option“. See on tõsi. Kui elu viskas mind külma vette ja polnud kellegi teise peale loota, kui iseenda, hakkasin ma lõpuks nägema, milleks kõigeks ma reaalselt võimeline olen.

Mida iganes ma pähe võtan, teen ma ära, kuna ma usun endasse ja see on kõige aluseks. Tuleb näha vaeva ja, kui teised sinusse ei usu, mis sellest? See on sinu elu ja loeb vaid sinu arvamus. Tõesta neile teisiti ja las nad vaatavad ja imestavad. Näita neile, et kõik on võimalik. Võib-olla hakkavad ka nemad endasse lõpuks uskuma ja nägema kogu seda maagiat.

Sa jäädki kannatama, kui sind mõjutab emotsionaalselt kõik, mis sulle öeldakse. Vaata asju loogikaga ja mõtle läbi, kas tegelikult on ka nii nagu väidetakse. Miks peaksid mingid tobedad solvangud ja vihalaused sind heidutama? Enamjaolt pole neil inimestel õrna aimu ka, kes sa oled. Nad pole kõndinud sinu kingades ja nad ei näe, kui suur ja hea on sinu süda. See on nende arvamus, enda elu põhjal, enda kogemuste alusel. Kui lased sõnadel ennast kontrollida, tähendab, et lased inimestel ennast kontrollida. Astu samm tagasi ja hinga. Sinul on kontroll enda elu üle, mitte teistel. Luba see pask endast mööda ja naudi enda elu, mis on sinu ja ainult sinu elu.

Sa oled maagiline, unikaalne, oma minevikuga, oma tulevikuga äge tegelane! Ära unusta enda väärtust! Oled vaid kõike kõige paremat väärt. Aeg on endasse uskuma hakata!

Kõik, mida sa teed põhineb valikutel, mida oled teinud.

Kõik, mida sa teed põhineb valikutel, mida oled teinud. Need ei ole meie vanemad, meie mineviku suhted, meie töö, majandus, ilm mis on väljas, vaidlused millesse satume ega meie vanus, mis on süüdi. Sina ja ainult sina vastutad iga teo ja otsuse eest ise. Seega vaata endale otsa ja otsi üles enda vead ning tee nendega tööd, mitte ära näita näpuga teiste peale ega millegi kolmanda peale. See siin on sinu elu ja võim on sinu enda käes.

Ma olin harjunud kõiki ja kõike süüdistama enda kannatustes. Mu ülemus oli minu jaoks süüdi, et ma olin nii väsinud ja ta minult nii palju nõudis. Tegelikult olin ma ise süüdi, et ei osanud öelda „ei” ega osanud võtta endale vabu hetki. Selle asemel leidsin ennast pudeli küljest. Küll oli mu eks süüdi mu kannatustes, küll oli mu laps süüdi, et ma nii väsinud olin. Tegelikult ju absoluutselt polnud nemad sellega seotud. See on elu ja on normaalne, et meil on palju teha. Me ise peame enda eest hoolt kandma ja tunnetama, kus kohast jookseb see piir, et me enam ei jaksa. Meie ise saame teha pausi ja puhata, mitte nähvata ega toriseda vaid leida õige hetk, kuidas puhata ja kuidas vähendada enda stressi.

Küll olid mu sõbrad süüdi, et nad ei viitsinud midagi teha, kui ma tahtsin midagi teha. Või, mis iganes asjadega me üksteist närvi ajada suutsime. Jällegi – absoluutselt polnud see ju tegelikult nende süü. See, et sa ei suuda omale tegevust leida on sinu enda probleem.

Kui sul on igav, otsi omale tegevust. Kui sul on probleemid, otsi endale lahendus. Kui sa oled väsinud võta puhkust. Kui sa tunned, et sa jooksed kokku ja soovid närvi minna, siis võta paus. Kui sul on asjad ülepea kasvanud, siis alusta ühest asjast. Kõike korraga ei saagi teha. Hakka algusest pihta ja tee tasapisi. Ära piitsuta ennast. Kui on liiga palju, siis puhka. Tee üks asi ära ja taas puhka, tee järgmine asi ära ja nii edasi. Kui sa arvad, et sul pole selleks aega, siis palu abi. Inimesi on ümberringi nii palju. Alati leiab abi. Peab lihtsalt oskama seda küsida.

Mul tekkis tõsine blokk seksi ees

Mis iganes metsikult seksuaalse mulje ma olen sulle jätnud, siis ma ise tunnen nagu ma alles avastan seda maailma. Jah, ma olen paljude meestega maganud, kuid vähemalt 90% nendest kordadest olin ma maani juuatäis. Me kõik teame, et purjus peaga käitume me teisiti. Lõpuks olin ma enda jaoks juba nii rõve, et ma ei nautinud absoluutselt seksi. Mu sees hing närbus. Mul tekkis tõsine blokk seksi ees. Seksi isu oli olemas, kuid mitte odava seksi järgi. Isu puudutuste, helluse ning kehasoojuse järgi.

Kokku umbes neli kuud ei maganud ma mitte kellegagi, kuna ma olin endale tõestanud korduvalt ja korduvalt, kuidas üheöö suhted ei ole head. Tõeliseid tundeid mul jällegi ühegi mehe vastu polnud tekkinud ja niimoodi ma siis üksik ja katkine olin. Üheöö suhted olid minu jaoks lahendus, kuid seda ma vaid arvasin. Tegelikult mõjusid nad mulle laastavalt.

See praegune kuival oldud aeg mõjus mulle imeliselt. Ma hakkasin taas tundma surinaid. Ma hakkasin taas mehi vaatama teise pilguga. Ma ei tundnud enam ennast seksuaalobjektina. Ma tundsin, kuidas mu hing taastus ja räpasus kadus. Ma sain tagasi oma väärikuse ning puhtuse tunde. Ise enda jaoks. Sinu jaoks ei pea ma puhas tunduma, kuid ma ise tundsin ennast taas imeliselt. Ma kaitsesin oma energiat.

Ulmelisel kombel, mees kellega lõpuks otsustasin magada on mees, kellega näen ennast elulõpuni koos. Ma olen suhtes. Ma olen päriselt suhtes. Me elame koos. Kuidas see veel juhtus? Alles hiljuti ja väga pikalt ei tundnud ma mitte ühtegi emotsiooni meeste vastu. Hetkeks olin juba valmis elu lõpuni üksi olema, mis muide pole üldse nii tobe, kuna ma olen ennast ise reaalselt õnnelikuks teinud. Mitte mingi uus mees ega keegi teine. Ma tegin ennast ise õnnelikuks, kuna seda saabki vaid ise teha ja lihtsalt juhtus, et peale seda astus ka minu ellu mu hingesugulane.

Teades oma väärtust, uskudes seda, hoides ennast ning armastades ennast, olles üdini sina ise, leiab ta tee sinuni üles. For the longest time ootasin ma, et tuleks mees ja päästaks mind. Ei tulnud. Päästsin ennast ise. Jumal tänatud, et tegin seda ise, kuna ma olen õnnelik ka individuaalselt. Lihtsalt boonuseks ja väga imeliseks boonuseks on ka minu elus mees, keda ma armastan.

Enne, kui sa saad kedagi armastada, pead sa ennast terveks ravima, muidu vaid klammerdud selle õnne külge, mida teine sulle pakub, mitte tõelise õnne külge, mida endale ise tuleb anda. Usu, ma tean. Nii juhtus minuga eelmine kord.

 

Millest iganes saab sõltuvusse jääda, mina ka jään.

Millest iganes saab sõltuvusse jääda, mina ka jään. Väga raske on niimoodi elada, kas pole? Ma olen endas tugevalt pettunud, et taas suitsetama hakkasin. Kuid minu enda teha on see ka taas maha jätta. Väga väga raske, kuid ma suudan seda. Suitsetamine ei tee sind rahulikumaks. Korraks oli lihtsalt nii hea ennast lõdvaks lasta ja pahedele järgi anda, kuid see pole tervislik ja ma armastan ennast liiga palju, et oma kehale liiga teha. Sinu keha on sinu tempel. Hoia seda!

Tänu tohutult kiirele elustiilile on mu toitumine täiesti käest läinud. Kehakaal kehakaaluks. Seda ma ei jälgi ega huvita ka. Kuid see, kuidas ma ennast tunnen ja kuidas energia väheneb, on küll hirmuäratav. Toitumine mõjutab nii paljut. Meie emotsioone, energiat, naha välimust jne. See on nii väga oluline, mida sa sööd. Mul olid korraks rahad nii otsas, et ma sõin tüki šokolaadi, et lihtsalt energiat saada. Ma ei jälginud, et ma saaks vajalikke toitaineid, mis on nii rumal, kuna ma tunnen, kuidas ma närbun. Ma närbun, kuna mu kehal ei ole piisavalt toitaineid. Ma sooviks vaid magada, kuna taas olen une arvelt nii palju teinud.

Uni on samuti väga oluline tegur. Minna õigel ajal magama ja ärgata vara. Seda on vaja, et elada täisväärtuslikku elu, mitte seda raisata. Ennast peab samuti liigutama. Ma pole võtnud juba nädalaid enda jaoks aega üksinda, et lihtsalt minna jalutama. Jälle nii rumal. Ma saan aru, et mul on tuhat asja koguaeg kusagil toimumas, aga selle aja peab endale leidma. See on nii väga oluline. See on aeg, kus su mõtted saavad selguse ning sa saad puhata. Kvaliteetaeg iseendaga. See aeg iseendaga on reaalselt kõige olulisem aeg üldse. Meil kõigil on seda vaja. See on see aeg, kus sa saad ennast mõista paremini. See on hetk, millal sa võtad pausi. Paus, et mõtiskleda enda asjade üle. Suhe iseendaga on aluseks kõigele muule.

Seega ma hakkan taas võitlema suitsetamise vastu, kuna ma tunnen, kuidas see minust energiat välja imeb. Ma hakkan jälle rohkem jälgima, mida ma söön, kuna toitumine on nii väga oluline. Mina reaalselt tunnen kohe, kuidas mu tujud muutuvad ja energia väheneb, kui söön valesid asju. Ma lähen taas jalutama, et nüüd suhtes olles ma iseennast ära ei unustaks. Ma olen seekord targem ja ma võtan pause enda jaoks, et ma kogemata ennast taas valelt teelt ei leiaks.

Kui sa tunned, et soovid alla anda, mõtle miks sa alustasid. Ja ma ei soovi alla anda. Ma soovin vaid edasi areneda. Kogu see tugevus, mille ma enda sisse kogusin, oli puhtalt sellepärast, et ma õppisin aega veetma iseendaga. Ma pole tükk aega viinud ennast ise välja kohtingule. Oleks aeg seda taas teha.

Keegi ei päästa meid peale meie endi. Keegi ei saa ega tohi. Meie ise peame enda teekonda kõndima. -Buddha

Mul on korralik sõltuvuse jonn peal selle koha pealt

Kuna ma jagan asju ausalt ja avameelselt, siis ma peaks vist ka teile jagama, et ma hakkasin jälle suitsetama. Reaalselt piisaski ühest suitsust, et murduda. Kui me minu härraga üritasime „friends with benefits” teemat teha, siis peale seksi oli hirmsasti tarvis seda ühte suitsu. Ütlesin endale, et teen ainult koos temaga ja pakki omale ei osta. No esiteks oleme me koguaeg ninapidi koos ja teiseks läks vaid paar päeva mööda, kui omale ka ise paki ostsin.

No kurat, mulle nii väga meeldib suitsetada. Üldse ei taha maha jätta. Ma tean, et see on tervisele kahjulik, väga kahjulik. Ma ei ole üldse uhke, et jälle suitsetan, kuid no kohe üldse ei taha maha jätta. On äkki Sul mulle ideid pakkuda, kuidas ma taas lõpetada suudaks? Kuna mul on korralik sõltuvuse jonn peal selle koha pealt, siis soovitan soojalt: ära sina palun isegi mitte seda ühte tee, kuna see murdumine käib nii ruttu. Õnneks on see tarkus mul alkoholi koha pealt olemas ja sellepärast pole siiani tilkagi joonud. Ei plaani riskida ka, kuna mul ei ole seda jama tarvis. Olen leidnud omale palju paremad ja kasulikumad lõõgastumise viisid.

Igal juhul nõme. Kuid vähemalt pole murdunud ma alkohliga. Sõltuvus on üks jube keeruline teema. Õnneks tuleb lõpuks ometi esimene palgapäev ja stress väheneb. Õnneks on mul imeline inimene kõrval, mida ma endiselt ei suuda uskuda. See on nii teistmoodi, kuid see on ka loogiline. Varem ma ei armastanud ennast, seega ma ei saanud tõeliselt ka teist inimest armastada. Olin alati vaimustuses sellest ideest, et olen armunud. Ma tean, et ma olen imeline inimene ja naine. Tal on väga vedanud minuga ja minul samuti temaga.

Kuid see siin ei olnud plaanis. Ma mõtlesin, et ma peaks sellele vastu võitlema, kuid siis taas tuletasin endale meelde, et kõik läheb niikuinii nagu minema peab. Me peame lihtsalt vooluga kaasa minema ning elama hetkes ja nautima. Ma õpin inimest tundma ja seni armun ma iga päevaga järjest rohkem. Väga huvitav on see, et ma soovin lihtsalt talle parimat, mis minu jaoks ongi armastus. Samal ajal ma pole ennast ära unustanud ning tegelen oma asjade ja eluga sujuvalt ja pühendunult edasi. Mis on nüüd vaid teistmoodi on see, et mul on inimene kellele toetuda ja see tunne on nii kuradima hea. Kõige naljakam on minu jaoks see, et me mõlemad oleme veits väga üllatunud, et me teineteisele nii väga meeldime ja see tunne vaid suureneb. Täpselt selline tunne nagu oleks alati sellist inimest otsinud ja nüüd, olles täielikult mina ise, jõudsid meie teed kokku. Oeh, eks me näe, mis saab. Põnev igatahes. Kuna mitte riske võtta on suurim risk üldse, siis ma riskin ja avan oma südame. Eks näis, mis sellega tehakse.

 

Ma tunnen ennast nii halvasti, et mind ei ole kaks

Kui Sina teed mulle haiget, saan ma haiget. Kui Mina teen sulle haiget, saan ma haiget. Ma hetkeks unustasin taas ära, et mind on ainult üks. Ilge soov on alati teha rohkem, kui ma suudan. See on minu lollus ja just see on see, mis viib mind rumalusteni. Mind on üks. Ööpäevas on kakskümmend neli tundi. Mind ei ole mitu ja ööpäevas pole rohkem tunde. See, mis ma teen on palju ja see on vägagi piisav.

Varem oli otseloomulikult alkohol see, mida kasutasin oma stressi leevendamiseks. Nagu me juba teame, oli tulemuseks katastroof. Seda lollust ma enam ei kordaks.

Ma vajasin midagi ja ma magasin mehega. Väga palju. Ja see oli väga hea. Ma sain tol õhtul viis orgasmi. Tundub, et mul oli seda vaja. Ma ei tundnud ennast odavalt ja tegemist polnud üheöö suhtega, kuid friend with benefits teema laidan ma maha. Kumbki haiget selles antud situatsioonis ei saanud. Mul endiselt ei teki tundeid ükskõik, kui tore inimene ka poleks ning tema on samuti armunud enda eksi. Me olime korraks üksteisele olemas ja väga tore oli. Sai kaisus olla, mehe soojust tunda. Hellitusi sai nautida ja naerda kohutavalt palju. Kuid kas ta lahendas mu probleemid ja stressi? Paraku mitte.

Seks on meelelahutus. See on ajutine leevendus nagu teised mõnuained. Õnneks seekord muidugi olin targem ja ei lasknud endaga odavalt käituda. Mitte hetkeks ka ei tundnud ma ennast vaid seksuaalobjektina. Ma jõudsin omadega tema poole kuna saime sõpradeks ja me tõesti mõlemad oleme väga seksuaalsed inimesed ja nii see juhtus. Tema tahtis mind meeletult ning ka mina surisesin igatpidi. Kui ta kohvikus kohvi käis võtmas ja lahkus, jooksin ma vetsu kontrollima, ega mul päevad ei hakkanud, kuna mul oli miniseelik seljas. Kuid tuli välja, et läksin vaid meeletult märjaks. Ja kui mõelda selle surina ja tunde peale, siis kes teab – võib-olla sain miniorgasmi.

Edasi veetsime lihtsalt niisama paar päeva ja ööd koos ilma seksita. Väga imelik, kuid nii on ka varem juhtunud, et magan mehega ja hiljem saavad meist väga head sõbrad. Seksuaalne iha kaob. Seks oli imeline ja usun, et nii arvame me mõlemad. Kuid, mida sa mõtled seda sa tõmbad. Soovisin korraks lähedust, et saada omale jõudu juurde ja hetkeks lõõgastuda. Arvan, et see oli kindlasti tervislikum viis, kui teised mõnuained. Peale seksi, aga murdusin ka suitsu osas. Annad sõrme ja võetakse käsi, eksole. Ütlesin endale, et teen vaid temaga suitsu ja endale pakki ei osta. Tead, väga hea oli korraks lõdvaks lasta, kuid muidugi rumal olin ikka küll. Kuid olen endiselt vaid inimene ja eks ta ole muidugi raskem nüüd uuesti mitte suitsetada, kuid pakki ma ei osta ega alusta sellega uuesti.

Kas ma kahetsen, et magasin kellegagi? Absoluutselt mitte. Tegemist polnud minu jaoks selle odava käitumisega. Tundsin ennast vägagi hästi ja see oli hea tähelepanu kõrvale juhtija. Kuid paraku probleemide ja stressi eest ei saa eest ära joosta. Probleemiga tuleb siiski tegeleda ning seda ma teen. Tore oli korraks lollust teha, kuid see oli korraks. Sain hetkeks oma selja lõdvaks lasta ja kellelegi toetuda. Me olime mõlemad üdini ausad ja üleni meie ise. Kõigepealt oli meil kirglik öö ja edasi need paar päeva me lihtsalt kuulasime üksteist ja olime meie ise. See tunne, et sina jagad enda mõtteid ja, et  teine inimene sulle ka vastu jagab oli imeline. Vot see oli stressileevendus. Jagatud mure on pool muret, jagatud rõõm on kahekordne.

Tegelikult, mis probleemist ma räägin. Tegemist on lihtsalt eluga ja tavalised pinged nii nagu ikka. Lihtsalt Linda pinged ja mured. Ma olen endiselt väga rõõmus ja õnnelik. Kuid see ei tähenda, et poleks ka raske. Ma liigun endiselt vooluga kaasa, kuid väga oluline asi endale meelde tuletada on see, et sind on üks. Mind on üks. Ma tunnen süümepiinu, et mind pole rohkem. Kas see pole mitte tobe? Ma tahan olla korraga täiskohaga ema ja ma tahan korraga olla täiskohaga tööl. Kuid mind on üks. Ma igatsen enda tütart nii väga, kui ma olen tööl ning kui ma olen kodus, mõtlen vaid tööle. Mis asi see uni veel on? Olla singlemom on nii raske. Ma sooviksin hoida sind, mu kallis kakskümmend neli tundi ööpäevas enda kõrval. Ma ausalt sooviks. Ma tunnen ennast nii halvasti, et mind ei ole kaks. Kuid ma tean, et kui mind pole, on sul hästi. Ma tean, et sa igatsed mind. Ma igatsen sind samuti metsikult. Kuid paraku see on elu ja õnneks emme liigub meie parema tuleviku poole. Ma näen vaeva meie jaoks ja küll ühel päeval ei pea emme enam tegema hommikust õhtuni kohvi teistele inimestele ning me saame võtta asja natukene lihtsamalt.

Ma nutan täna ära enda pisarad, kuna on raske. See on okei, kui kõik pole koguaeg okei. Ma lasen need emotsioonid endast välja ning hingan. Õnneks ma tean ja usun positiivsesse ellu. Seda, et elu pole lihtne, tean ma juba ammu, kuid see ei anna mulle põhjust vingumiseks. On raske. Sitaks raske. Kuid ma tegelen asjadega, mitte ei põgene nende eest. Ma näen vaeva ja liigun parema tuleviku poole. Sel kuul on arved maksmata, järgmine kuu on taas kõik hästi. Lõpuks saabub esimene palgapäev üle pikema perioodi.

Mis ma tahan sulle öelda, on sama mis ma ütlen endale. Sa saad hakkama, selles ma ei kahtlegi. On okei olla lihtsalt inimene. Paraku ongi raske, kuid see on sinu valida, kas sa tegeled eluga või põgened selle eest. Võin sulle vihje anda, et ükskõik kui palju sa ka ei prooviks põgeneda, elu juhtub ikka. Võta parem kontroll enda elu üle ja liigu koos temaga rahulikult edasi. Tema eest joostes jääb ta sind vaid jahtima. See maagia elu muuta, on sinu sees olemas. Mina juba kasutan enda oma. Kasuta sina samuti.

Life begins at the end of your comfort zone – Neale Donald Walsch

Sa pole siin, et kopeerida teisi. Sa pole siin, et kannatada.

Ühel hetkel peab leppima sellega, et elus ei lähe alati niimoodi nagu tahame. Mitte kunagi ei tasu taga ajada armastust, tõmmet ega tähelepanu. Kui seda pole sulle antud niisama inimese poolt, siis see polegi väärt tema poolt saamist.

Kui sa oled noor, siis ole noor. Ära soovi olla juba teismelisena täiskasvanu. Usu mind, sul on selleks veel palju palju aega. Teismelisena ootad nii väga, et millal ometi saan ma iseseisev olla ja hakata oma elu elama. Kui see aeg aga lõpuks kätte jõuab, hoiad sa vaid peast kinni ja küsid endalt: “Mis mul viga oli? Miks ma ei nautinud lapsepõlve? Kuhu, mul kiire oli?” Ka teismelisena tuleb elada hetkes. Seda peaks alati tegema. Me unustame selle nii tihti ära.

Ma olin kohutav teismeline. Ehk pigem segaduses. Ma ei teadnud, kes ma olen ja ma võrdlesin ennast alati teistega. Tahtsin olla keegi, kes ma pole. Soovisin olla nagu need „lahedad“ koolis. Soovisin olla ja välja näha vanem, sest vanemate klasside õpilased koolis tundusid samuti alati lahedamad. Mingil hetkel olin ma nii kadunud enda peas. Raske oli koguaeg mitte sobida ja mitte olla piisavalt hea. Kuid see oli alati ja on ka siiani niimoodi, siis kui sa ei sobi ega kõlba iseendale. Ma arvasin, et ma pean teistele meeldima. Mitte hetkeks ka ei mõelnud, et tegelikult ma pean endale mõtlema ja endale meeldima, kuna automaatselt olles mina ise, tulevad mu ellu ka inimesed kellele mina meeldin. „Minu inimesed“. Suhe iseendaga annab aluse teistele suhetele.

Tol hetkel ei tulnud ma selle peale. Ma vaid ohkasin ja mõtlesin ja nutsin ja olin ja tundsin valu. Miks ma ei sobi? Miks mitte keegi mind ei mõista? Miks mind ei armastata? Mis mul viga on? Mida ma teen valesti? Ma andsin energiat juurde negatiivsele ja vaikselt hakkas see mu elu üle võimsust võtma. Nii valus ja raske oli ja mida ma vaid soovisin oli see kõik tuimestada ja mitte tunda. Seega ma hakkasin ennast välja elama. Väike rebel tõusis. Ma varastasin vanemate tagant raha, et omale ägedaid asju osta. Ma hakkasin suitsetama, et lahe olla ja teiste rebelitega kokku sobida. Ma hakkasin lollusi ja hullusi tegema, et tähelepanu saada. Ma ei soovinud enam olla igav. Ma soovisin midagi tunda. Ma ihkasin tähelepanu.

Mu parim sõbranna oli lastekodust. Väga äge isiksus ja imetore tüdruk. Meid ühendas see suur segadus enda sees, mida me ei osanud sõnadesse panna. Me kumbki väga ei rääkinud sellest, kuna me ei saanud aru, et segaduses olime, kuid teadsime, et see nii oli. Me hoopis tegime lollusi ja elasime ennast välja. Oli tavaline osta kuskilt Lasnamäelt lauaviina ja minna botaanikaaia taha vesipiipu tegema ja jooma. Ma väga seda aega ei mäletagi, kui aus olla. Ma ei mäleta, et me oleks mälleris olnud. Ma ei mäleta et me oleks midagi väga hullu teinud. Mäletan vaid seda täielikus segaudses olemist ja soovimist mitte midagi tunda. Me olime umbes 13. Väga noored, kuid nii tavaline on selles vanuses juba olla nii kadunud. Mulle hakkas see rebel olemine pähe ja õige varsti hakkasin ka kodust ära jooksma, sest mis kool? Mis kinni olemine kodus?

Ma ihkasin olla vaba. Ma ihkasin tunda ennast hästi. Ma ihkasin olla keegi teine. Ma soovisin lihtsalt olla õnnelik ja vaba. Ma otsisin koguaeg midagi, kedagi. Ma ei taibanud, et see, keda ma otsin olin mina. Selle asemel, et nautida oma lapsepõlve ja õppida ennast tundma, jooksin ma enda eest ära. Kõige olulisem armastuse lugu on suhe iseendaga. Mida varem sa selle avastad, seda kiiremini saad sa oma elu elama hakata. Sind on siin maailmas üks. Sa pole siin, et kopeerida teisi. Sa pole siin, et kannatada. Elu ei ole selleks sulle antud. Ela!

Sa oled siin, et käia oma teed, jälgida märke ja olla õnnelik. Teha head ja aidata teisi. Kohata oma teel erinevaid inimesi, puudutada neid, olla tükike nende elu pusles ning tunda ära, kes ja mis on sulle loodud. Vooluga kaasa minna ja kuulata. Olla hetkes, et tajuda õigeid asju. Kõik vastused, mida me otsime on siinsamas. Meie oleme need, kes pole hetkes vaid on oma mõtetega tulevikus või minevikus. Elu suurim ülesanne on tunda ennast, usaldada ennast ning olla see, kes sa oled. Usalda ennast. Sa tead rohkem kui arvad.

 

 

 

Lase lahti sellest pettumusest, sellest alandusest, sellest kurbusest

„Throughout life people will make you mad, disrespect you and treat you bad. Let God deal with the things they do, ’cause hate in your heart will consume you too.“ – Will Smith

Ma lugesin seda quote’i ja ma olen nii nõus. Korduvalt ja korduvalt juhtub elus halbu asju, ebaõiglasi asju. Ja need asjad teevad haiget, väga haiget. Tahaks lihtsalt karjuda ja raputada maailma ja küsida: „Mis teil viga on?!” Kuidas inimesed on nii isekad? Mida sa võidad sellisest asjast? Miks sa ei suuda arvestada teistega? Kuidas sul saab nii suva olla? Miks maailm on nii negatiivne? Miks me alandame üksteist? Mis võimuvõitlus meil käib?

Elu parimad õpetajad on südame murdumine, tühjad taskud ja ebaõnnestumised. Mida ma valu käest olen õppinud on see, et sellest peab lahti laskma. Tõesti, inimesed pidevalt valmistavad meile pettumust ja teevad haiget, kuid mida sa sinna parata saad? Olla vihane ja vihata kedagi vaid lõhub sind ennast. See negatiivsus on sinu sees. Sa hoiad sellest kümne küünega kinni kuna see on nii ebaõiglane ja sa üritad seda mõista ja sa mõtiskled selle üle. Tulemuseks sa lausa keed vihast kuna sa ise ei valinud seda endale. See juhtus sinuga ja see ongi ebaõiglane.

Lase lahti sellest pettumusest, sellest alandusest, sellest kurbusest. Oluline on see, mida sina endast arvad. Keskendu selle pettumuse ja valu asemel enda paremaks muutmisele enda jaoks. Karju see viha enda seest välja. Raputa ennast ja küll maailm tunneb ka seda raputust. Kui sa soovid maailma muuta, alusta iseendast. Kõik mis loeb on see, kuidas sa ennast ise näed. Lase lahti, mis on möödas. Ole tänulik selle eest, mis on alles. Vaata edasi tulevikku, mis on tulemas. Kui arvad, et mul on seda lihtne öelda, siis ei ole. Kuid ma teen seda ja arvan, et  juba olengi teinud.