Kui lased sõnadel ennast kontrollida, tähendab, et lased inimestel ennast kontrollida.

Sündmused meie minevikust mõjutavad meid kindlasti. Aga, kuidas minevikust täielikult lahti lasta? Ma arvan, et see polegi võimalik. Ma arvan, et see pole isegi mitte vajalik, kuna need sündmused on teinud sinust inimese, kes sa oled täna. Kes sa oled otsustanud olla. Sinu minevik ei määra sind. See, kes sa otsustad olla pärast seda, määrab.

Ma olen õnnelik ja olen elanud hetkes. Nii nagu peabki. Kuid paratamatult meenub, või eks ma ka tuletan ise endale meelde, oma minevikku. Ma arvan, et just See on oluline. Tuletada endale meelde, kui kaugelt sa oled tulnud ja kui kaugele on veel võimalus minna. Quote, mis mind rasketel aegadel edasi viis, oli: „You’ll never know how strong you are until being strong is the only option“. See on tõsi. Kui elu viskas mind külma vette ja polnud kellegi teise peale loota, kui iseenda, hakkasin ma lõpuks nägema, milleks kõigeks ma reaalselt võimeline olen.

Mida iganes ma pähe võtan, teen ma ära, kuna ma usun endasse ja see on kõige aluseks. Tuleb näha vaeva ja, kui teised sinusse ei usu, mis sellest? See on sinu elu ja loeb vaid sinu arvamus. Tõesta neile teisiti ja las nad vaatavad ja imestavad. Näita neile, et kõik on võimalik. Võib-olla hakkavad ka nemad endasse lõpuks uskuma ja nägema kogu seda maagiat.

Sa jäädki kannatama, kui sind mõjutab emotsionaalselt kõik, mis sulle öeldakse. Vaata asju loogikaga ja mõtle läbi, kas tegelikult on ka nii nagu väidetakse. Miks peaksid mingid tobedad solvangud ja vihalaused sind heidutama? Enamjaolt pole neil inimestel õrna aimu ka, kes sa oled. Nad pole kõndinud sinu kingades ja nad ei näe, kui suur ja hea on sinu süda. See on nende arvamus, enda elu põhjal, enda kogemuste alusel. Kui lased sõnadel ennast kontrollida, tähendab, et lased inimestel ennast kontrollida. Astu samm tagasi ja hinga. Sinul on kontroll enda elu üle, mitte teistel. Luba see pask endast mööda ja naudi enda elu, mis on sinu ja ainult sinu elu.

Sa oled maagiline, unikaalne, oma minevikuga, oma tulevikuga äge tegelane! Ära unusta enda väärtust! Oled vaid kõike kõige paremat väärt. Aeg on endasse uskuma hakata!

Kuna poolpaljalt rätikus on vaja teha tuhat videot

Teate, kui tore on saata neid imalaid „I love you“ sõnumeid. Täitsa pekkis, kui tore. See on nii imal, see on nii tobe, see on nii naljakas minu jaoks, aga mulle nii väga meeldib neid saata. Snapchat on meil pidevalt punane. Kui ma Teile jagan enda snapchati storysse teie meelest palju asju, siis oma mehele saadan ma neid veel rohkem. Niimoodi peamiselt suhtlemegi vist, kuna trükkida on nii igav ja inglise keeles on üleüldse parem rääkida sõnadega ja pilt ütleb ju omakorda veelgi rohkem, kui tuhat sõna.

Kui varem käisin ma pesus viisteist minutit, siis nüüd kulub alati vähemalt pool tundi, kui mitte rohkem. Kuna poolpaljalt rätikus on vaja teha tuhat videot  talle ja saata, kuna meest kiusata on ju tore. Eriti, kui me koos pole. Kui ma varem alustasin tööl kohe tööga, siis nüüd läheb samuti mul poole rohkem aega, kuna ma pean talle videosid tegema ja jutustama, mida kõike ma tegema pean ja mis kõik tegemata on jne. Kusjuures, see on mega tervislik. Neid videosid tehes ja saates, peegeldan ma endale iseennast. Me ütleme selle kohta valjusti mõtlemine ja me lihtsalt jagame enda mõtteid teineteisele.

Uuh, see mees on minu teine pool ja see on nii cool. Elu on täis üllatusi – no tõesti on. Ma ütlesin teile ja ka endale, et ideaalis järgmine mees kellega ma magan, on mu future baby daddy. Niimoodi see ka läinud on. Kas temast mu baby daddy saab, eks me näe tulevikus, kuid kokku loodud me igatahes oleme. Meie kõigi jaoks on kusagil see keegi olemas. Tuleb lihtsalt tõesti olla sina ise ning temal olla tema ise ja te tunnete üksteist ära. Maskid alla lasta ning avastada, sina see oledki.

Lisaks tahan sulle meelde tuletada, et see on nii väga okei elada elu, millest teised aru ei saa kuna see on sinu elu. Minu kohta on nii palju öeldud, et: „Haha, mis prints valgel hobusel? Mis karjäär? Ta on ju põhiharidusega alkoholisõltlane,” aga no näed – prints valgel hobusel tuli. Karjäär muudkui samamoodi edeneb. Põnevad, põnevad asjad toimuvad mu kohvikutööga ning samuti selle blogiga. Ma olen väga väga elevil. Kedagi ei huvita sinu haridus. Okei, kui sa soovid minna ülikooli teatud asju õppima, siis muidugi, kuid elukogemus on midagi palju olulisemat. Ma alustasin ettekandjana ja olen roninud vanakooli viisil redelist üles ning teen seda ka edasi. See, et mul pole mingit tunnistust ette näidata, ei tee mind rumalaks. Ausalt ei tee. Teeme koos IQ-testi ja sa näed ise ka. Ma arvan, et tulla toime ilma hariduseta ja olla seal, kus ma omadega olen, juba näitab, et tegemist ei ole rumala inimesega.

Seega usu endasse! Liigu edasi! Las koerad hauguvad. Sina näe muudkui vaeva edasi ning tunne juba praegu elust rõõmu. Elu on ilus! Elu on imeline! Head asjad juhtuvad heade inimestega.

Ma ei ole parem, kui sina. Sa ei ole parem, kui mina.

Olla ignoreeritud inimese poolt, kelle käest sooviksid enim tähelepanu, on üks kõige hullemaid tundeid siin maailmas. Kuid kui sa vaatad piisavalt sügavale enda sisse, siis sa saad aru, et see inimene oled sina. Ma arvan, et kui me tunneme ennast nii haavatavana kellestki teisest, on see lihtsalt elu meile näitamas, et tegelikult ei anna me endale ise piisavalt tähelepanu. Tavaliselt kaasneb see häiretega, mis viib meid sellisesse tähelepanu vajavasse seisundisse. Tegelikult see inimene oli lihstalt viimane piisk karikasse, et sulle lõpuks jõuaks kohale, et sa ärkaksid ülesse ning leiaksid tee taas enesearmastuseni.

Ma mäletan nii hästi, kuidas mul oli kinnisidee meeldida oma eksile. Kui ma temaga koos ei olnud, oli lausa füüsiliselt valus. Ma klammerdusin täielikult ega andnud talle ruumi. Mul ei olnud enda elu ning see oli nii vale. Ebaõiglane minu suhtes, ebaõiglane tema suhtes. Ma soovisin teda omada. Kuid kedagi armastada tähendab lasta neil olla vaba ning jagada armastust. Mitte hoida kinni ning sundida armastust.

Ma olen täiesti ülepeakaela armunud. See on nii huvitav, kuidas kõik on täiesti teistmoodi. Nüüd, kus ma tean enda väärtust ning ma pole ebakindel. Mu peas pole kordagi olnud mõtet, et äkki ma pole piisavalt hea, äkki ma tegelikult ei meeldi talle, äkki talle ei meeldi see ja too. See idiootsus mu peas puudub. Eelmises suhtes olid need parakad koguaeg. Ma mäletan isegi, et kui me abiellusime, ma teadsin, et me ei jää kokku. Ma lausa ütlesin, et üle 5 aasta me nagunii koos pole. Kes abiellub sellise mõttega? Lubagem naerda. See suhe oli lihtsalt nii vale nii mitmes võtmes. Polnud teineteise hoidmist vaid pigem oli pidev võistlus, kes mida valesti rohkem teeb. Ma mäletan nii hästi, kui õnnetu ma olin ja kuidas ma väitsin endale, et selline see suhe ongi. See ongi armastus. Väga ebatervislik. Seega, kui ma ütlen, et mul on kurdima hea meel, et mind maha jäeti, siis ma ka mõtlen seda. Miks ma peale seda nii lolliks läksin, olin lihtsalt mina oma valuga tegelemas ja avastamas, kes ma tegelikult olen. Kuna varem ma tõesti ei teadnud seda.

Palun ära saa minust valesti aru. Ma ei süüdista enda eksi enda lollustes ja tegudes. Me ei olnud üksteisele head kaaslased. Ma kannatasime tükk aega koos, kuna me ei osanud kumbki teineteist tegelikult armastada. Noored ja lollid eksole. Me saime mõlemad metsikult suure elukogemuse sellest kõigest ning kõik, mis on peale seda mu elus aset võtnud, on toonud mind sellesse hetke. Mina usun siiralt ja tugevalt, et kõik mis juhtub siin elus, on põhjusega. Kõik negatiivne ja positiivne on toonud mind siiani. Ma olen õnnelik. Nii kuradima õnnelik. Ma olen valinud positiivse mõtlemise ja positiivse elu. Mu teele sattus imeline mees. Mu blogi on mu uus kirg. Mu lapsel läheb hästi. Ma töötan kohvikus juhatajana. Ma näen imelist tulevikku ja mu elu on ka praegu imeline.

Nii kaua olin ma kinni mõtetes, et miks läks küll niimoodi? Millega ma selle pasa ära teenisin? Miks elu nii ebaõiglane on? Kogu see pask ei olnud absoluutselt pask. Need olid õppetunnid, millest ma olen õppinud ning õpin tulevikus veel ka teistest. Minu suurim tugevus, ma arvan on see, et ma tunnistan endale oma vigu, ebaõnnestumisi ning muudan ennast. Ma ei süüdista teisi vaid vaatan enda sisse. Mida tegin mina valesti. Kuna see siin on minu elu ja mina vastutan enda tegude eest. Jah tõesti, kallid lugejad, ma olin nii kadunud, kui üldse olla sai. Kuid näed – selle asemel, et ennast edasi hävitada ja elu eest põgeneda, olen otsustanud selja sirgu lüüa. Ma ei ole parem, kui sina. Sa ei ole parem, kui mina. Me oleme inimesed. Me ei ole täiuslikud. Tunnista endale enda vigu, mitte ära näita näpuga teise inimese peale. Kõik see muutus, mida me elus soovime, saab alguse meie endi seest.