Tere Linda! Ma olen sinu jauks täiesti võõras naine tallinnast kes lihtsalt sattus su blogi lugema ja tundis paljutes lugudest ära ennast

Tere Linda!
Ma olen sinu jauks täiesti võõras naine tallinnast kes lihtsalt sattus su blogi lugema ja tundis paljutes lugudest ära ennast. Tänaseks ma küll 100% karsklane ei ole aga enam ei otsi tuge veinist 4-6 korda nädalas. Paar korda kuus veinitan sõbrannadega aga tunnetan enda piiri, et linna peake näppe viskama pole mõtet minna. Lihtsalt ma ei kannata seda järgmise päeva kassi välja, kus tunnen, et elu sööb mu lihtsalt ära ja kõik on ülimalt sitt. Häbi enda ees kui mõne kohutava pangeda hakkama sain või oma sms lugedes tunnen piinlikust, et nii teha võin… Väliselt paistis ju ka kirvematel veini armastuse ajal, et kõik on ok minuga, hommikul ju tööle jõutsin. Selleks puhuks oli mul ju alati varuks enne magamamibekut kaks valuvaigistit , kella 4 äratuskell, et veel 2 võtta sisse ja hommikune ligunemibe dušši all.
Õnneks ühel hetkel ma mõistsin, et vein ei lahenda minu probleeme ja minu last ülesse ei kasvata, ringi tõmbamine ei tee mind paremaks ei tee ja odav on olla sitt. Selle taipamine oli isegi natukene valus kuna mugav oli elada mugavus rutiinis mis andis kindlus tunde mingisel määral.
Tegelikult ei tahatnud ma neid asju sulle kirjutada vaid seda, et mul on tohutult heameel, et nii avalikult neist asjadest räägid ja oma probleemidele lahendusi otsid enda seest! Mina usun, et kui ma poleks olnud sellise depresioonis ja veininina siis täna poleks ma see inimene kes ma olen ja kõik asjad juhtuvad elus põhjusega. Peale sitta tuleb alati hea, alati ja seda ei tasu unustada! Kõik sellised asjad õpetavad meid hindama meie elu ja tähtsaid inimesi meie elus. Ma loodan, et sa ei komista ja koguaeg lähed sirge seljaga edasi ja edasi aga samas ära unusta, et kui komistad siis on kõige tähtsam tõusta uuesti püsti!!!

Leave a Reply